Kutsuti külla üksõhtu.... Alguses oli köögitoimkond, õppisin räimi praadima, sain hakkama ning kavatsen ka oma kodumenüüsse kindlalt võtta selle maitsva rahvusliku toidu (kartulipudruga!). Kokkamise kõrvale sai sobivalt kuulatud uusimaid Eesti cd-si ja kui kõhud täis siis oligi aeg enamvähem normaalne, et jõuaks veel filmi vaadata. Poola režhissöörilt Andrzej Zulawskilt ma ennem olen näinud ( tänu video nasty listi sattumisele) tema armukadeduse-teemalist "Possessionit", mis jättis unustamatu mulje, siiamaani meeles tolle filmi finaal. "Szamanka" ajal, kuskil seal kolmveerand filmi möödudes tõstsin käed seekord püsti ja tunnistasin, et väga arumaisaa, mis siin sünnib ning lootsin endamisi selguse saamiseks plaadil olevale kommentaarirajale. Kommentaarirada hiljem kuulates mõni koht küll selgines aga enamasti rääkisid "film writer" Daniel Bird ja ennast tagasihoidlikult tutvustanud "as video guy" David A Mackenzie Poola filmindusest üldiselt. A seda suht huvitavalt, niiet kokkuvõttes täitsa meeleolukas kommentaar, algas juba lahedalt, kui üks neist rääkis, kuidas esimest korda filmi nägi hirmsa pohmakaga ja teine olla näind ilma subideta esimest korda. Muide, subse ( tõlkijateks olid märgitud Daniel Bird ja A.Zulawski isiklikult! ) sai siin dvd-l valida kas kollast või valget värvi - kiidan heaks sellise valikuvõimaluse ja soovitan kollaseid, sest hallutsinogeensetes steenides viskas ekraani üsna valgeks kohati. Veel oli extrates ligi 20 mintine intekas Zulawski endaga - kuna tüübid kommentaarirajal filmist suht vähe rääkisid siis asjalik täiendus, eriti meeldis Zulawski räägitud meenutus muusika ( mis väga hea imo! ) n-ö saamisest, et ta sai helilooja käest kaks eri teemakomplekti, ühe selline dreamy ja teine drums based motiiv. Mõeldud siis üks erootikasteenide ja teine psühho-shamanistlik-hallutsinatsioorsete jaoks a ta vahetas need omavahel ära ja ütles, et peale seda vahetust hakkas film kohe "elama". Oli ka 10 minutiline intekas filmi käsikirja autoriga - nii 30ndates Poola blondiini kirjaneitsiga ühes kohvikus, too andis filmi suhtes kõva respekti Zulawskile, jäi meelde. Ise ma laenaks "Szamanka" iseloomustamiseks vast ansambel Vennaskonna repertuaarist pärit tsitaate - esiteks laulust "Maniakaal-depressivne psühoos" rida "sest reetsin end sulle ma hullusehoos" ning seda mixituna laulu "Appi! Ma vajan armastust" mantraga "nikuks sind, nikuks sind, nikuks sind veel!".
Kuvatud on postitused sildiga kommentaarirada. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga kommentaarirada. Kuva kõik postitused
pühapäev, märts 22, 2015
Szamanka 1996 [ DVD ]
Sildid:
90ndad,
hea soundtrack,
hullus,
kommentaarirada,
käisin külas,
Poola,
segane värk,
sex,
Zulawski,
v
laupäev, veebruar 07, 2015
Straight To Hell Returns 2010 [ DVD ]
1986 aasta originaalversiooni olin näinud omal ajal - erilist muljet ei jätnud, tundus selline imelik pseudovestern. A siis tutvusin sewercide-kuttidega ja kui meil filmid jutuks tulid, siis nemad olid koheselt elevil ja jagasid tunnustust STH-le. Oookei, niiet kui 2010 uusversioon ilmus, siis mõtlesin, et annan veel ühe võimaluse. No võimalus saabus nüüd aga ka teist korda, hoolimata kõvast näitlejaansamblist ( Joe Strummer, Dennis Hopper, Courtney Love, Jim Jarmusch, ansambli The Pogues liikmed ) jäi sama, meh mulje. Ega see uusversioon eriti ei erinenudki vanast, mõned digitaalselt lisatud eriefektid tulistamiste puhul ja mariginaalselt 6 minutit pikem, 5.1 sound ka oli uuenduste nimekirjas aga mul oli üks seadistus muutmata ning tuli 2.0 iga leppida seekord. Kommentaarirajal ütles Alex Cox ise ka alguses, et jajaa, talle üks pungiplika ütles, et seda filmi vaadates on tunne, et nagu vaataks mingit pidu pealt, kuhu sind kutsutud pole! Noh, et kas just nii aga midagi sinnapoole küll arvas Alex ja soovitas võtta seda filmi lihtsalt nagu ta tuleb parasjagu. Kommentaarirada päästiski - Alex Cox on saanud väga kiita oma legendaarse filmi "Repo Man"i kommentaariraja eest ( millele ma pole saanud kahjuks siiamaani kõrva peale panna veel, küll aga olen ühte teist tema filmikommentaari kuulanud ) niiet olin juba ette elevil ja tõesti oli väga hea kommentaar, koos kaasstsenaristi ( ja ühe osatäitja ) Dick Rudega moodustasid nad enam-vähem täpselt sellise mõnusa kombo, mis mulle isiklikult väga meeldib, et justnagu oleks kahe hea filmisõbra ja asjatundjaga koos vaadanud. Tegin kannutäie kanget kohvi kõrvale ja nautisin - Dick esitas väga õigeid suunavaid küsimusi ja Alex kommenteeris ka ise vahvalt ja asjatundlikult - juhtis tähelepanu näiteks "Point Blanki" ja "Cool Hand Luke" hommage kohtadele - nimetatud filmid tõusid kohe ka mu isiklikus watchlistis kohtade võrra kõrgemale, räägiti näitlejatest ja üldse õhustikust/olustikust ja väga huvitav oli niipidi seda veidrat punk-kohvi-westerni vaadata. Tuli välja, et tegelikult oli plaanis üldse üks punkrocktuur korraldada, aga see jäi ära ja kuna muusikutel seega kuuajaline vaba aeg, tehti selle tuuri asemel hoopis film kiirelt. Iiri folk-punk ansambel Pogues vastutas seega soundtracki eest! Dvd-l leidus ka Alex Coxi tudengitöö filmikooli aegadest, mis kujutas endast kaameraga Sergio Leone kuulsate westernite mahajäetud kauboilinnakute ülevõtteid - spagetikate fänn Alex on jaa, seda ma tean ammu, sellest ajast kui maha magasin tema spagetivesterni raamatu "10 000 ways to die" tasuta downloadi, see oli veel tol ajal, kui selline ametlikult tasuta jagamine oli suht kõva sõna. Veel oli plaadil 20 mintsane making of - mis ka natuke ikka erines teistest taolistest - filmis osalejatele anti võimalus rääkida vabalt, kes oli lennujaamas ja meenutas, kes kodus ja lahedalt rääkisid igast lugusi/anekdoote võttepäevilt. Noja paar treilerit. Igati soliidne dvd.
Sildid:
Alex Cox,
Courtney Love,
Joe Strummer,
kohvi,
kommentaarirada,
punkvestern,
The Pogues,
veider
esmaspäev, november 10, 2014
The Double Life of Véronique 1991 [ DVD ]
Alfabeetiliselt päris keerulise nimega poola rež filme olen varem ainult suurel ekraanil kinos näinud. "A Short Movie About Killing" oli muljetavaldav elamus väga noorest peast nähtuna, samamoodi ka "A Short Movie About Love" ning Ekraani kinos linastunud värvitriloogiast mäletan kõige kolme filmi peale kokku ainult öist peategelanna-üksi-ujumas- basseinis stseeni aga tundub, et Kieslowski viimastes filmides ongi oluline atmosfäär ja erinevad ilukaadrid ja võtted, mitte niiväga lugu. Mulle sobib selline uduline lähenemine täitsagi. Selline seepiatooniline seekord. Vaatasin/kuulasin ka kommentaarirajaga läbi - Kieslowskist lausa eraldi raamatu kirjutanud Anette Insdorf rääkis. Hea kommentaar, vahelduseks tavapärastele režhissööride enda omadele, mis kipuvad vahest liiga tehniliseks a la "see stseen sai nüüd selles kohas üles võetud ja siin jälle oli nüüd see (filmiväline heietus ) ". Neid jutte väga polnud, ainult kunstilist külge puudutav kommentaar ( no natuke rääkis ikka režhissöörist ka vahepeal, eraelu jm väikest kõmu, näiteks, et kuna film linastus Prantsusmaal 16-nes eri kinos, eksole, siis oli KK-l plaan teha filmile ka 16 eri lõppu... ). Ise võtan neid kommentaare suhtumisega, et nagu üldhariduslikud filmiloengud. Anette iseloomustas filmi kui metafüüsilist kulgemist, eks nii ta oli ning juhtis tähelepanu eri stseenidele, iseenesest ega ma ikka päris kõigest aru ei saanud, millest see kõik õigupoolest oli ( film ) aga igav ka ei olnud. Naistekas, ütleks ma, eks saigi vaadatud külas olles, õhtufilmina, väga hubases atmosfääris.
neljapäev, september 05, 2013
The Devil's Rain 1975 [ DVD ]
Ehe välismaine kultusfilm see, kahtlemata, enamus kultusstaatuse jaoks vajalikke elemente on esindatud. Näiteks üks neist kriteeriumitest, kultusstaatuse saavutamiseks b-kati filmi jaoks on tuntud filmitähtede osalus kes siis on teinud kunagi mõned väiksemad "otsad" mainstreami vahepeale ja siin neid staare on kõvasti - William Shatner kõigepealt, kes üle maailma tuntud, kui Star Treki originaalsarjast ja filmidest ( kapten Kirk isiklikult ) . Siis on jälle ikoonilisest ulmekast ehk Aliensist tuttav feiss Tom Skerritt ja üleüldse alguses sai tiitritest lugeda - "and introducing John Travolta" ( übercoolid tiitrid muide, sest kolm minti nende jooksmise ajal sai näha Hieronymus Boch-i maalide suurendatud detaile taustana). Jaa faktiliselt see Travolta esimene pärisfilmi roll, varem oli TV-s möllanud, sp ka eraldi väljatoodud. A ma ei tabanudki ära kes ja kus ta oli. Ehkki vaatasin kaks korda - teine kord koos rež kommentaariga, a ei saanud aru ikkagi miuke kaputsiinlane ta oli seal. Rež kommentaar õigupoolest oligi see millepärast selline film kavas. Sest sellised b-kati filmide kommentaarid on mul ühed suured lemmikud, seekord oli lahendatud intervjuuvormis. Eks neid ole igasuguseid, võib olla puhas rez jutt ainult, võib olla produtsentide või näitlejatega jauramine jms. Täitsa okei on sellised intervjuukad ka, tavaliselt mõne žanri spetsi/fänni juhtimisel - vahepeal kommenteeritakse filmi ning muidu niisama mõnus arutelu käis. Eriti meeldis, et ei tehtud suurt numbrit sisu üle, mis esmasel vaatamisel tõesti veitsa hüplik oli, poh muidugi. Isiklikult olen täpselt sama meelt - ei ole oluline see sisu väga, meeleolu ja ägedad nurgad kuidas filmitud on ftw iga kell! Päris kahju on filmikriitikutest/arvustajatest, kes mõne filmi ribadeks tõmbavad, kuna selline arusaamatus eksisteerib nende ajuehituse jaoks nagu plot hole. Imdb-s näiteks üks andis kaks punkti filmile a samas kirjutas, et niuke omapärane kiiksuga film on, et igal aastal vaatab üle. Novat! Film saab ekstra lisaplusse mu käest veel selle eest, et teda saab liigitada "sulamishorrori" žanri alla :D. Noh, see südamelähedane teema ju, sest B-filmide sügavam armastus algaski mul sellise meltinghorror šhedöövri nägemise, nagu "Street Trash" tõttu. Mäletan veel üht "Body Melt" nimega filmi kaheksakümnendate lõpust ( mis ei olnud nii hea, vaatamata pealkirjale ) ja eks vast on teisi ka selliseid olnud.
Sildid:
John Travolta,
kommentaarirada,
satanism,
sulamishorror
neljapäev, juuni 13, 2013
The Royal Tenenbaums 2001 [ DVD ]
Wes Anderson on Criterioni-meeste lemmiklaps kah. Viis tema filmi on kvaliteetkollektsiooni valitud! Arusaadav täitsa, on omamoodi stiilne vend se Wes, pean isegi tunnistama. Bottle Rocketi kommentaarirajal Owen Wilson rääkis, et James Caan olevat "ära lahendanud" Wesi filmide omapärasuse - nimelt J.C. pakkus, et see tuleb sellest, et näitlejad on riides mitte nende isiksusele päris sobivalt, kergelt mööda aga see olevatki "see". Noh, eks see riietuseteema ka jaa aga äralahendamise koha pealt ise ootasin lausa kordusvaatamist, koos Wesi enda kommentaariga mis siin Criterioni kettal leidus. Ja teist korda oligi kõvasti huvitavam, sest siin filmis on tõesti nii palju igasuguseid tahke ja kihte, et esimene kord kõike välja ei habla. Ja oligi üsna hea kommentaar jällegi - rahulikult Wes rääkis ja seletas, sümpaatselt. Kõik need muusikapalad näiteks ( musa on küll hea njuuhiga valitud stseenidesse ) rääkis artistide tausta ja ikka no kõigest suht põhjalikult, filmilokatsioonidest, et mitte tavaline NY pole see siin ning mida iganes, igas kaadris oli miskit toredat või siis muidu fun fakte ( Bill Murray naisele ei meeldinud tolle habe aga Bill ikka kasvatas rolli pärast endale jms. ) . Ma arvan, et kui võimalust on, siis vaatan ka teised tema filmid ära, tundub selline mahe omapärane kerge kiiksuga kraam.
Sildid:
kommentaarirada,
New York,
Wesuniversum,
äss heliriba
kolmapäev, juuni 12, 2013
Bottle Rocket 1996 [ DVD ]
Wes Anderson on mu arust kergelt kultussrezhissöör Eesti filmisõprade seas. Selline mulje on jäänud, vbla eksin. Rebasefilmi käsin kinos kunagi vaatamas, se nukuanimatsioon mis oli, too väga meeldis a see formaadi pärast juba äge, teised, päris mängukad olid kl kahtlased imo tal mis teinud varem - no jah, vist allvelaeva film polnud kõige õigem alustuseks kunagi ja sealt siis see arusaamatus. A kui Moonrise Kingdom nüüd välja tuli siis ühes foorumis ( mitte filmi omas ) üks kasutaja väga hästi ütles, et Wesi filmid on oma maailma teema, et love/hate suhe tema filmidega on vaatajal. Hästi öeldud sest andis idee alustada Wesi maailmaga tutvumist siis algusest. Debüütfilm kenasti jälle eliitdvdfirma Criterioni poolt välja antud kah. Kuule jaa - päris okei vaatamine, kui on sellise kergelt kiiksuga huumori tajumise võime olemas. Alguses imestasin, et mismõttes see Colin Wilson mängib a tuleb välja , et mitte aind ei mängi vaid kahasse kirjutasid stsena omal ajal Texase Ülikoolis õppides, nad ühes toas elasid. Korra panin kommentaariraja ka peale ning see kujunes nii heaks, et väga mõnus pärastlõuna sai veedetud veelkord filmi nautides - Owen ja Wes lõbusalt kahekesi jaurasid taustaks. Ainuke nurin, et nad mõlemad ühesuguse hääletooniga, raske vahet teha kes parasjagu räägib.
Sildid:
heist,
indie,
kommentaarirada,
komöödia,
värviline,
äss heliriba
teisipäev, mai 28, 2013
The Final Countdown 1980 [ DVD ]
Film on välismaa filmisõpside seas kultusstaatuses, erinevates foorumites loetud kiidungitele tuginedes sai ette võetud. Tjah, selliste kultusasjade puhul võib juhtuda, et väga ei sobigi tegelikult. Olen täitsa nõus filmikriitiku Roger Eberti hinnanguga: "Unfortunately, the movie makes such a mess of it that the biggest element of interest is the aircraft carrier itself." Sisu oli tõesti, andke andeks, nõrk. Aga see lennukikandja iseenesest ja muu tehniline pool oli okei. Blue Underground on üsnagi soliidne firma mis spetsialiseerunud just sellistele kultusfilmidele, fakt, et nad oma esimese bluray väljaande au just sellele filmile andsid tõestab filmi kultusstaatust kahtlemata ja tegelikult vbla ongi õige elamuse saamiseks HD formaat ja suur ekraan vajalik aga no mul oli harilik DVD ja kodune telekas... Kindlasti lennuhuvilistel võib olla väga huvitav filmi kommentaarirada, kus hakati kohe arutlema seda militaristlikku tehnilist poolt - niipalju kui algust kuulasin. Aga siiski üllatus leidus ja mitte väike - kuskil filmi teisel poolel tabas äratundmne, et see võib olla üleüldse esimene vene ajal nähtud piraatvideofilm mul!!! Kultusfilm, tõsijutt :D! A no meenus ka see, et ka toona tundus suht pikk ning absurdselt jama sisuga ja oli seda ka nüüd, olgem ausad.
Sildid:
ajalooline,
Blue Underground,
kommentaarirada,
lennukid,
Sci-fi
esmaspäev, jaanuar 14, 2013
Grand illusion 1937 [ DVD ]
"Sight and Sound" ajakirjas oli eelmine suvi ühes numbris eriartikkel sellest filmist, seoses Inglise kinolevisse jõudnud uue restauratsioonikoopiaga. Veitsa olin nagu kade jälle, selles mõttes, et meil võiks ka olla ju mingeid klassikuid niivisi kinos. Täpselt muidugi ei tea aga tugev kahtlus on, et tegelt oleks ikkagi Eestis ka võimalik kõik need välismaal toimuvad vanade aga oluliste filmide restaureeritud uuslinastused ära näidata. Tõenäoliselt ei viitsita tegeleda lihtsalt meie pool sellega. Kahju, kui see nii on. Ma läheks küll kinno vaatama. Aga nu - seniks Criterion tuleb appi - mis pole ka halb variant muidu, "sõja ajal käib küll" - nagu öeldi vanasti. Ja sõjaaegne teema oligi, esimene MS siis ja sõjavangide ning põgenemise teema. Üks klassikuid jälle vanglafilmide hulgast seega. Veitsa erinev ka natsa, sest Criterioni väljaandel oli võimalus rež Jean Renoiri tutvustava sissejuhatusega alustada ja seal Jean ütles, et I MS oli viimane sõda, kus ka džentelmenid osalesid ja see vigin, et sõjavangilaagrit nii näidatud on, noh a la kus sakslased ei piina jms on ikka täitsa mööda vigin, et nii oligi nagu filmis, härrasmehelik värk. Seda kinnitas ka kommentaariraja peal Peter Cowie - jah, ma kuulasin/vaatasin ka kommentaarirajaga üle, sest oli selline asjalik kommentaar. Vahest on lõbusad - nagu semudega vaataks koos aga seekord soliidne, võtsin nagu tasuta filmiloengut ja sellest aspektist ei kahetse. Criterioni ekstrad on ju kuulsad oma kvaliteedi poolest ja miks mitte aeg-ajalt harida ennast. Lisades oli veel näiteks raadiolindistus otseülekandest 1938 aasta Oscaritejagamiselt ja restauratsiooni lugu, mis oli päris seiklus omaette, ma sain aru, et pmtselt ei olnudki kuni aastani 1958 seda filmi ja keeruline ajalugu neil filmirullidel. Ja see on muide Criterioni firmamärgi alt üldse esimene film, millega nad turule tulid. Pilt oli hea tõesti aga kui ma vaatan seda varianti, mis nüüd kinodes oli välismaal, seda uut trailerit siis...pole sõnu, asi areneb ikka väga meeletult.
teisipäev, jaanuar 08, 2013
Brute Force 1947 [ DVD ]
Jules Dassini nime ja ühte tema klassikalist noiri "Night and the city", kus Londoni allilma melu ja sebimist kujutati, tutvustas mulle aastaid tagasi Opstops kui külas käies oli tal kaasas dvd ja tõesti jättis hea mulje tookord see juudi-vene päritolu režhissööri film. Kes pidi Euroopasse emigreeruma oma päritolu pärast sest oli mingi kamm USA filmistuudiotel omal ajal juutidega, pole süvenenud ise rohkem aga midagi seal kääris omal ajal, blacklistid, süüdistused kommunistiks olemises jms. BF valmis veel Ameerikas tal aga näiteks põhifilm "Rififi" - heist klassik ( mis nägemata mul kahjuks veel ) ja muud väärt noirid nägid Euroopas juba ilmavalgust... Brute Force loetakse igalpool film noiri klassikute hulka, ning kuna polegi tükk aega noiri nautinud ja vanglafilmid on eraldi veel omaette päris tubli žanr ning Criterioni väljaantud dvd tõotab kvaliteeti tavaliselt, siis letsgo noirnight! Veitsa tegalt kartsin, sest reviewd rõhutasid, et film õigustab oma nime, et ongi väga Brute force ( Jõhker jõud )- kuid ei olnd ta midagi nii jõhker nüüd draama, eks aeg on oma töö teinud, omal ajal kindlasti võis olla. Põhiväärtuseks kujunesidki hoopistükkis DVD lisad - nagu ikka Criterioni puhul kvaliteetstuff. Eriti meeldis prison-movie spetsialisti Paul Masoni intervjuu, sest ta rääkis üldiselt vanglafilmidest, et tegelikult on see üsna piiratud värk - esiteks on tegevusala piiratud teiseks saab olla teemaks kas põgenemine vanglast, vangide-valvurite suhe, vangide omavaheline suhe ja veel mõned variatsioonid aga väga ei leiuta huvitavat lähenemist juurde. Ajaloost üldiselt rääkis ka ning kui varem arvasin, et BF on vanglafilmide pioneeride seas siis hoopis 30ndatel olla kõrgaeg olnud edasi arenes 40ndate teisel poolel ja 50ndatel juba eraldi sõjavangidest teema filmid ja 70ndatel jälle veitsa taandarenes seoses exploited cinema moesolekuga - näiteks tõi ta WIP ( woman in prison ) filmid ( nõus ). Siis filosofeeris veel lõpus huvitavalt, et kas näiteks "25th hour" on vanglafilm või ei? Muidu kui teema huvitab, siis tundub põhjalik sait internetis prisonmovies. Ja üldse - nagu teada on läbi aegade parim film imdb kasutajate arust just selle žanri esindaja!
neljapäev, detsember 13, 2012
The Raid 2012 [ DVD ]
Voh - see oli see film misma tahtsin pöffil näha, aga ei olnd neil kavas. Väga kahju sest mõelda vaid mis elamuse saaks suurel ekraanil kinos...mmm. Aasta kaklus, meibi läbi aegade parim kaklus - pakub The Raidile tiitlit ajakiri Total Film ja õigusega. All killer, no filler! iseloomustatakse veel ja nii ta oli - selles filmis muud pole kui armutu andmine - tõsijutt. Ja ei saa öelda, et poleks oodanud juba jupp aega mõnda ägedust mis Tony Jaa Ong - Baki vääriline oleks ja lõpuks siis ootus lõppes ning vääriline mantlipärija olemas. Huvitav on see, et täis 100% aasia teema ei olegi - režhisööriks Welshi päritolu Gareth Evans - kelle eelmist fiilmi Merantau soovitab TF ka vaadata kui Raid istus - olevat eelsoojendus. ( soovitatakse veel Ong Baki-i ja Hongkongi 2005 aasta allstar brawlerit Kill Zone. Yes, sir! Vaatan kindlasti soovitused üle, kui võimalik! ). TF-is oli veel intekas Evansiga järje teemal ja tundub, et The Raid 2 tuleb veel ägedam sest mitte enam tornis vaid tänavatel hakkab möll kehtima, jei! Väga meeldis film, sest sain selle haleda pöffitünga nüüd heastada ja selle suure ekraani vaatamise võib ju mingi sõpradega koos kuskil välja nuputada, blu-ray disk tasuks soetamist nkn, sest seal peal nagu dvd-lgi päris korralikult ekstraid: dir comm, intekad erinevad ntx Linkin Park bändimehega päris mitu - too musa eest vastutas ja põhinali extrates muidugist savianimatsioon Claycat : The Raid mis siis võtab kolme mintsiga asja kokku (filmi mittenäinutel vist võib spoilerdada se veitsa aga samas pole siin küll sisu kui selline oluline absull imo!).
Sildid:
aasia,
kaklus,
kommentaarirada,
palju ekstraid,
vihased visuaalid,
äss heliriba
Tellimine:
Postitused (Atom)









