Kuvatud on postitused sildiga komöödia. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga komöödia. Kuva kõik postitused

neljapäev, mai 19, 2016

Four Murders Are Enough, Darling ( 1971 )

"Komix-komedie" oli plakatil kirjas, olin koheselt elevil ja hakkasin filmi jahtima.... Nüüd on nähtud ja no päris klassikaliseks koomiksifilmiks seda pidada ei saa siiski vast. Küll aga olid siin väga ägedad joonistatud koomiksilikud vahepalad  millede autoriks mulle juba Jessie-filmist tuttav Kaja Saudek. Miinuseks oli see, et maru jandiks läks vahepeal kätte a noh, mis teha. Eks film oli mõeldud lääne krimifilmide paroodiana ning huumoriga on nagu ta on eri rahvustel. Muidu ma siin mõtlesin endamisi, et vaatab vbla mõned tšehhi päritolu filmid  a veitsa süvenenud teemasse tundub, et vaatamist jagub ikka kõvasti.... Sellesama "Cytri..." filmi rež Oldrich Lipsky filmograafiast on juba vaatamislistis vähemalt  kolm nimetust,  aurupunk, sci-fi ja tema kuulus paroodiavestern  Limonaadi Joe ;).


                                  

neljapäev, märts 06, 2014

The Wolf Of The Wall Street 2013 [ KINO ]

Jaa, käes on Oscari-aeg, annab kohe tunda, kinoskäimist tuleb ette tunduvalt rohkem, kui muidu. Mõnus. Wolfi pikkus esialgu küll mõnus ei tundunud - pea kolm tundi. See pikkade filmide kartus ja eelarvamus, kahtlustan,  ongi tegelt  põhjustatud mul  90ndate oscarisaagadest - Üksik impeeriumlane, Tantsud huntidega, Aviaator ja misnad olid kõik. Hullu eelarvamuse sain nendest. A nüüd viimastel aastatel ma vaatan, on Oscari nominentide seas vägagi okeid filmid. Tasub kinos käia, mitte kl kõiki valimatult, aga enamus kui nomineerit ja kinos on siis miks mitte. Üks sõbs väitis eelnevalt FB-s, et igav, ta vaatas 40 mintsa ja loobus, kirjutas, et "ma olen Scorsesese spets ja siin ei olnud midagi uut...". Ise vaatasin eelkõige, et filmil ju kõige krõbedam vanusepiirang, seega tits'n'drugs peaks kehtima ja kaheksakümnendad ja mu uus lemmiknäitleja Matthew McConaughey mängib ( tegigi kõige parema osa , ära ei tundnud teda ) ja üleüldse pikkuse koha pealt sõps Opstops lohutas, et mees, no worryes, see kolm tundi läheb ruttu - nii oli, lõpus vast hääästi natuke venimust viskas sisse, kui peategelane oma motivatsioonikõnesi järjekordselt esitama kukkus, võõras eestlasele seda tüüpi  kõned. A muidu oli stiilne, tõesti igav ei hakanud ja tundus üldjoontes täiesti tõepärane lugu. Tuli isegi meelde aastatetagune juhtum, kui kodu poole mööda Vanemuise tn jalutasin ühel suvepäeval ja mismanäen - peaaaegu DiCaprio moodi OD-s roomates üks kodanik teisel pool teed proovib liikuda- vaatan veel korra, et misasja!!! - jah tegu ühe isikliku tuttavaga, kellel pappi liikus tol ajal kuuldavasti (mega)palju. Ega poiss väga kontaktivõimeline polnud esialgu, kuidagi tirisin ta Ülikooli raamatukogu purskaevudeni ja siis toibutasin seal jaheda veega. Sai klaarimaks kl ja pärast hiljem selgus, et tolajal oli mingi netipood legalize it tegutsenud, mille antud härra oli konkreetselt tookord pakutavatest toodetest tühjaks ostnud. Meeldib neile see kraam tõepoolestja seda hiiglaslikes kogustes. Ja mis DiCapriosse puutub, siis mina ei saa aru miks nutetakse, et mees Oscarit ei saanud. Minuarust polnd millegi eest anda, tegi iga natsa aja tagant seda "looking like asian"  nägu. Eino, kutt mängib vheades filmides ja mitte kõige halvemini aga no tõesti, Oscari väärt performantsi ei ole olnud. A lõbus vaatamine ja see tegi ekstra nalja, et käisin teisipäevasel kampaaniaseansil mis oli -30% odavam tavapiletihinnast ( mingi 2,09€ vms! ) ja samas ekraanil sellised summad keerlesid, et suu lahti vaatasid, mis toimub segaste ultrarikaste elus. Väga äge!

                         

esmaspäev, veebruar 03, 2014

The Cowboy Way 1994 [ DVD ]

"Me oleme kaks lõbusamat selli...sõber Villi...ja mina ka" - ans Untsakatel oli vist see lugu, filmiga on seost niipalju, et siin ka on kaks lõbusat karakterit peaoasas. No tegelt aind üks on lõbus - Woody Harrelsoni mängitud, Kiefer Sutherlandi oma  on kõvasti tõsisem  tough säga - näiteks filmi  alguses,  rodeosteenis, siis K.S. istub eksole saduldamata pulli seljas, latris, no nagu rodeol on need latrid. Süütab sigareti ( Marlboro,  pakun ) ning tõmbab paar mahvi aga kui väravad lahti tegema hakatakse siis  ei viska  sigaretti  äravaid teeb otsa ööbikuks ja suskab kõrva taha ning alles siis läheb rodeoks! Tegu on põhimõtteliselt buddy-filmiga ning ühe parimat sorti sellisega, seda saab väita juhul, kui meeldib redneck tüüpi huumor ja need kaks lõbusamat selli (  kes peaosi mängivad) . Woodyl imo seda koomikuannet on, eks meenutasingi vaatamise ajal  "Kingpin" i heldimusega. Huumor mulle sobis väga hästi -  kaks rednecki New Yorkis ehk siis maakad suures linnas. Siuksed naljad kehtisid, et no näiteks meie kauboid on kuskile fäncy steakrestos laua taga istet võtnud, et einestada ning tellimuse lõppedes viisakas kelner suht meeleheitel küsib : "kas tellitud veinid tuua lauda koos klaasidega, või härrad lasevad otse pudelist?". Solid vaatamine, soundtrack oli ka solid - kantrimeloodiad, mis hetkel on elu ja muusikastiil number 1.

           

kolmapäev, juuni 12, 2013

Bottle Rocket 1996 [ DVD ]

Wes Anderson on mu arust kergelt kultussrezhissöör Eesti filmisõprade seas. Selline mulje on jäänud, vbla eksin. Rebasefilmi käsin kinos kunagi vaatamas, se nukuanimatsioon mis oli, too väga meeldis a see formaadi pärast juba äge, teised, päris mängukad olid kl kahtlased imo tal mis teinud varem - no jah, vist allvelaeva film polnud kõige õigem alustuseks kunagi ja sealt siis see arusaamatus. A kui Moonrise Kingdom nüüd välja tuli siis ühes foorumis ( mitte filmi omas ) üks kasutaja väga hästi ütles, et Wesi filmid on oma maailma teema, et love/hate suhe tema filmidega on  vaatajal. Hästi öeldud sest andis idee  alustada Wesi maailmaga tutvumist siis algusest. Debüütfilm kenasti jälle eliitdvdfirma Criterioni poolt välja antud kah. Kuule jaa - päris okei vaatamine, kui on sellise kergelt kiiksuga huumori tajumise võime olemas. Alguses imestasin, et mismõttes see Colin Wilson mängib a tuleb välja , et mitte aind ei mängi vaid kahasse kirjutasid stsena omal ajal Texase Ülikoolis õppides, nad ühes toas elasid. Korra panin kommentaariraja ka peale ning see kujunes nii heaks, et väga mõnus pärastlõuna sai veedetud veelkord filmi nautides - Owen ja Wes lõbusalt kahekesi jaurasid taustaks. Ainuke nurin, et nad mõlemad ühesuguse hääletooniga, raske vahet teha kes parasjagu räägib.



esmaspäev, aprill 01, 2013

Bluff storia di truffe e di imbroglioni 1976 [ DVD ]

Vana hea Tartu raudteekino repertuaarist seegi. Ei kujuta ette mis aastal se võis olla kui käisin vaatamas, küll aga mäletan emotsiooni, kui saalist väljusin - see oli umbes selline ühesõnaga kirjeldatav - "whoa!". Sest ilmselt oli see esimene con-film mida nägin ja kui kõik skeemitamised lõpus lahenesid siis oli vahva tunne endalgi. Kusjuures juba tollal ma pidasin filmipäevikut - kirjutasin üles  filmi ja osalenud näitlejad ja kinopileti kleepisin vihikusse... Kahju, et pole säilinud need ürikud. Filmiplakateid kogusin kah, neid kah pole alles ühtki. ( kui juhuslikult keegi, kes loeb seda blogi siin ja omab infot kust võiks saada veel tolleaja ( 80ndate algus ) kinoplakateid ( ka väikseid, neid ristküliku formaadis ) siis kirjutage palun, on huvi! ). "Bluff" nagu ta meil linastus oli mu mäletamist mööda kinolevis   alla 16 keelatud - seda enam oli lahe tunne, et sai ägedat filmi näha, tänud raudteekino tolleaja pohhui personalile! Seal oli ju veel kassaluuk nii kõrgel, et mul pmtselt aind käsi ulatus raha andma, peanupp oli seal allpool kassaluuki. Film ise nüüd üle vaadates oli mu arust sama lahe ikka, Celentano kui tahab võib ikka nii lollilt liigutada ennast, et no tuleb nali peale. Ja ajastu meeldis ja muusika ja üleüldse tore. Režhissöör oli filmil muide suht kvaliteetvend - Itaalia spaghettiwesternite ja horrorfilmide äss Sergio Corbucci! Ning oma teooria on  tekkinud  mul Anthony Quinni filmidega, et miks neid niipalju nõuka ajal kinos oli - arvan, et ta meenutab kangesti vene komöödiatähte Juri Nikulinit  ja sp võeti tema filmid levisse bez problem.

        


teisipäev, märts 19, 2013

Город зеро 1988 [ DVD ]

"Kuryer" -i režhisööri Karen Shaknazarovi järgmine film on ka suht kultusstaadiumis Venemaal. Napilt ei leia mahategevat kommentaari või arvustust, eks ta ole,  9/10 on põhihinne ja "genialnõi" või siis "ljubimõi film" iseloomustused. Võrreldakse lausa David Lynchi filmidega imdb kommentaarides aga no olge nüüd, nii kõva leveliga siiski tegu pole ( Dvd menüü vast õrnalt meenutas "Lost highway"d aga see ka max sarnasus ). Küll aga ma nõustun  nendega, kes võrdlevad filmi 20 sajandi ühe omapäraseima kirjaniku Franz Kafka loominguga. Tõenäoliselt enamus vene päritolu kiitjatel meeles see esmaelamus, kui linastus, sest tegu perestroika aegse kõige sürrealistlikuma filmiga. Isegi käisin kinos ja oli meeles küll. Omapärane absurdikas mis kätkeb endas päris hästi post nõuka aja vaibi millest ma  häguselt midagi tajun a venelased ise arusaadavalt märksa rohkem. Dvd lisades leidus režhissööriga küll ka väike jutuajamine aga toda ei jaksand kaua vaadata, sest rõhus Karen oma jutus poliitilise allegooria peale põhiliselt. Noh, nii ma ei oskand vaadata, ehkki jaa - see lühike kõne mis filmis kõlas kokkuvõtlikult Venemaa riiklusest, kui sellisest meeldis mullegi, sest no see on nii hea lihtsalt. Nah. tegelt olgem ausad, vist ikka see stseen ( Детям до 16, not safe for work ) meeldis kõige rohkem ;). Mõned auhinnad on ka filmil saadud, küll mitte väga tuntud festivalidel ja  trivia faktina tuuakse ära, et ( pmtselt filmi üks nõrgemaid kohti ) kui linna ajaloomuuseumis peakangelasele ( Leonid Filatov )  ekskurssi tehti, siis mõned "eksponaadid" olla vene trashmetal bändi Karrozija Metalla liikmed seal. Õigemini polnud see filmi igavaim vaid lihtsalt veidi lühem oleks võind olla see ekskursiooniosa. Dvd omas  korralikku pilti ja 5.1 heli,  see "Krupnõi plan" tundub olevat kvaliteetfirma, aind subse polnud, muu ok.

  

kolmapäev, detsember 12, 2012

Seven Psychopaths 2012 [ KINO ]

Eelmised postid olid filmidest mis ei ole oma žanri tipud aga niisama okei, et siis kui tuua näide tänapäeva pulpkrimi tipptasemest siis palun väga, siin ta on! Jõulukuu kinoüllatused jätkuvad - seda tegelt kohe ei jõudnud vaatama linastusnädalal - planeeritud oli  aga käisin Rocki mängu vaatamas ennem ja nad said tappa 3 punniga, rumeenlaste käest, emotsionaalselt ei olnud mingit tahtmist enam kinno komöödiat vaatama minna. Ja kui aus olla  siis ega sisututvustus eriti ei köitnud ja filmipikkus ca kaks tundi samuti mitte, teades et peaks vist suuremas osas tekstipõhine film olema. Aga - nagu Tauri telefonis ütles - "seda sa ei öelnudki, et Tom Waits mängib ja kõik kes veel. Hindamatu kooseis!" Nojah - sai mokaotsast öeldud ennem päeval autos, et Christopher Walken ja "Woody-woody-woody" Harrelson mängivad, Sam Rockwell kah aga no teda ei tea kas tuleb hea või halb roll.  Aga too õhtu  ei jõudnudki kinno, käisin ise üksi ära eile, eriti kahtlane tundus see, et vanusepiirang  hetkellinastuvatest kõige kangem - K14! No igaks petteks otsisin ennem minekut  Tarantino collection muusika cd välja  ning meeleolu sai suht õigeks timmitud - isegi McDonaldsist käisin ennem läbi, üle pika aja ja avastasin see on täiesti ümber tehtud Tartus. McFish tundus siiski enam-vähem sama aga no ma ei tea, muutub see elu omaenese silmade all kogu aeg. Igatahes kinno jõudes oli meeleolu jätkuvalt õige ning great success! TVreklaame ei näinud, kaks põhitrailerit aind -  Kääbik ning uus Tarantinokas. A ja esimeses saalis toimus seanss kõigele lisaks  - see eelmise nädala kinobörsi suurüllatus nr 1 ju, et Cinamon tagasi oma kavva võttis 7 psühhi, mõneks-paariks õhtuks aga ikkagi olemas jälle võimalus + veel suures saalis, me like! (  laupäevaks on Kääbiku CC Plaza esimesse saali piletid olemas, eks näis ). Filmi kohta võin öelda, et oli väga hea, publik samuti hea seekord  saalis ja naeris õigete kohtade peale  - muidugi tegelt olidki ju ainult "õiged kohad" mille peale naerda sai  ja olgem ausad - endalgi kiskus kõrvuni lõpus aina tihedamalt. Sam Rockwell esines õnneks oma parema külje peal ja minu arust oli parim kah sealt pundist. Pundist rääkides siis mingi uus trend on või, et teeme igale pulpfilmikarakterile oma postri? Just  eelmine film oli sama teema ja selle koha pealt Hard Boiled Sweets tegi küll  1:0 ära. Aga kui need ebaõnnestunud postrid välja arvata on  7 psühhopaati väga mõnus ja muhe pulpkrimižanri tegija ning ideaalne soojendus uuele QT filmile mis kohe linastub.