Niikui ma olin piletiostu onlines ära vormistanud ja nuppu "tagasi kaupmehe juurde" klõpsanud hakkas filminjuuh kraapima sees. Kõigepealt astus keegi juhtme pealt ära - sain alles peale piletiostmist aru, et tegu polegi ju 100% animatsiooniga ning siis hakkas lisaks veel närima see teadmine, et režhissööri eelmine film tegelikult väga ju ei meeldinud omal ajal, olgem ausad, puhas festivalianimatsioon oli too Bashir. Aind see valsistseen pmtselt oli äge, mäletan. A egas midagi, lõin muremõtetele käega ja keerasin hoopistükkis magama esialgu. Noja kui tel helises, siis oli mõnusalt sügavalt magus uni peal, hõbeniitki jooksis ning väga tugev tahtmine edasi magada. A kuna hiljuti on juba täpselt siuke edasimagamise stsenaarium läbi tehtud ( "La Grande Belleza" puhul ) ning pilet sai eelmüügist just sp võetud, et kindlalt kinno läheks, ajasin üles end... Saalis oli peale minu veel üks huviline! Noja oligi - suht tüütu ning puine pärisfilmiosa hakkas ekraanil jooksma pluss ma ei ole ekspert aga tundus kuidagi kahtlane filmikoopia - liiga digi ja ei olnud täisekraan pilt!? Kuidagi kannatasin ära selle alguse filmiosa aga ega animatsioon ka ei päästnud lõpuks, liiga veider, ma ei tea, art.noveaulik või midagi. Ja stoori jäi arusaamatuks, eriti see pereosa ja haige poeg, wtf? Eks aeg-ajalt tuleb neid uuenduslikke ja eri žanreid ühendada tahtvaid eksperimentaalsemaid filme välja, aga nad jäävad enamasti täpselt sellisteks liiga diipideks kunst-keerulisteks punnitamisteks, seda "wow" nätakat pole mul nende puhul veel olnud.
Kuvatud on postitused sildiga värviline. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga värviline. Kuva kõik postitused
neljapäev, märts 06, 2014
kolmapäev, juuni 12, 2013
Bottle Rocket 1996 [ DVD ]
Wes Anderson on mu arust kergelt kultussrezhissöör Eesti filmisõprade seas. Selline mulje on jäänud, vbla eksin. Rebasefilmi käsin kinos kunagi vaatamas, se nukuanimatsioon mis oli, too väga meeldis a see formaadi pärast juba äge, teised, päris mängukad olid kl kahtlased imo tal mis teinud varem - no jah, vist allvelaeva film polnud kõige õigem alustuseks kunagi ja sealt siis see arusaamatus. A kui Moonrise Kingdom nüüd välja tuli siis ühes foorumis ( mitte filmi omas ) üks kasutaja väga hästi ütles, et Wesi filmid on oma maailma teema, et love/hate suhe tema filmidega on vaatajal. Hästi öeldud sest andis idee alustada Wesi maailmaga tutvumist siis algusest. Debüütfilm kenasti jälle eliitdvdfirma Criterioni poolt välja antud kah. Kuule jaa - päris okei vaatamine, kui on sellise kergelt kiiksuga huumori tajumise võime olemas. Alguses imestasin, et mismõttes see Colin Wilson mängib a tuleb välja , et mitte aind ei mängi vaid kahasse kirjutasid stsena omal ajal Texase Ülikoolis õppides, nad ühes toas elasid. Korra panin kommentaariraja ka peale ning see kujunes nii heaks, et väga mõnus pärastlõuna sai veedetud veelkord filmi nautides - Owen ja Wes lõbusalt kahekesi jaurasid taustaks. Ainuke nurin, et nad mõlemad ühesuguse hääletooniga, raske vahet teha kes parasjagu räägib.
Sildid:
heist,
indie,
kommentaarirada,
komöödia,
värviline,
äss heliriba
Tellimine:
Postitused (Atom)

