Turks Fruit ( 1973 )

Käisin külas eelmine nädal, filmid  kaasas ilusti ning algne masterplan oli tegelt  kas üks Austria või hoopis Venemaa film aga kui filmivaatamispesa hakati sättima siis spontaanselt läks hoopis Turks Fruit peale -  mis siis hoopistükkis Hollandi film, rez Paul Verhoeveni varasem töö. Selline kunstipärasem, muidu ta tuntud oma ulmefilmide poolest - Robocop, Total Recall ja Starship Troopers, mitteulmekatest Basic Instinct. Ma TF-i kunagi ammu näinud samas nagu selgus ega eriti ei mäletanud sündmusi, üldist vaibi aga küll ja väga okei filmiga tõesti tegemist! Tuli meelde, et   Schillingu murufestivalil sai Tarxiga filmijuttu puhutud ning tookordne minupoolne üllatusmoment, kui Tarx mainis, et Turks Fruit on tal lemmikfilm! A samas ega ta on varemgi üllatanud, kasvõi oma kohviraadio miksidega - ei ootaks vanalt klassikalise  exploitedi-välimusega punkarilt selliseid muusikalisi mikse. 

                      

Kanashimi no Belladonna 1973 [ DVD ]

JAFF ehk Jaapani animatsioonifestival toimus ju kuu algul. Kino Ekraan oli esindatud, niiet midagi peaks ikka vaatama.... Kahjuks just need animed, mida tõesti tahaks näha ( GITS 2, Cyborg 009 ) ei sobinud mulle ajaliselt ja päris nõutuks võttis. Abi tuli otsustamisel  Rada7 foorumi Jaffiartiklist mille  kommentaarides  kasutaja Rene13 soovitus jäi silma : "Kes animest lugu ei pea (nagu mina, nüri pubekavärk ju) siis "Belladonna of Sadness" on sellegipoolest äärmiselt hea". Lugesin veel wikipediast juurde - seal kirjutati nii:  "Its  visuals consist mostly of still paintings panned across and are strongly influenced by western art, such as Aubrey Beardsley, Gustav Klimt and classic tarot illustrations /---/ notable for its graphic and suggestively erotic, violent and psychedelic imagery."  Olgu, rääkisite pehmeks ja võtsin pileti ära eelmüügist. Kinno minnes hakkas peale - esiteks piletimasin oli peetis ja keeldus printimast, õnneks oli ID kaart kaasas ja sai sellega kassast kätte pileti. Teiseks selgus, et film hilineb. Kolmandaks selgus, et sellist menu ei oleks küll ooodanud - peale minu oli veel 2 inimest saalis/fuajees ootamas mis saab. Kinotöötajad igatahes olid silmnähtavalt endast väljas, telefonid käes ja kogu aeg oli jutt, et kohe-kohe jõuab film kohale Tallinnast. Egas midagi, võtsin väikse kohvi, ajasin tädidega juttu ja sebisin endale Oblivioni plakati jutu käigus. Midagigi. A kui juba pea pool tundi oli möödas ja Jaffi kava nii läbi loetud, et ka  venekeelsed sisututvustused peas ( mis olid oluliselt elavamalt ja paremini kirjapandud, kui eestikeelsed ) siis loobusin ja lahkusin. No vat siis sulle JAFFI, eksole. AGA paar päeva hiljem oli postkastis selline kiri : " Kuna Teil jäi kinos „Belladonna“ nägemata,siis on saatnud JAFFI korraldajad Teile  DVD filmiga ja suured vabandused. DVD ootab Teid Ekraani kassas. Ilusat õhtut!" Ja oligi nii!!! Nüüd sai vaadatud ja väga meeldis!!!! Arigato, JAFF!!!

                                          

The man who lies 1968 [ DVD ]

Imdb-s kaks arvamust - üks kiidab ja teine laidab. Seekord sõuan minagi laitja paadis paraku. Samadel alustel  laidame kah, olin minagi varem näinud ( isegi mitu korda, lemmik lausa ) režhissöör Alain Robbe-Grillet'i meistriteost "Trans-Europ Express"-i ja lootsin samaägedat elamust nüüdki. Aga seekord ei mänginud välja. Sisu poolest nagunii läks väga segaseks pea otsekohe  ja visuaalselt ei kompenseerinud, hakkasin juba mõistma Opstopsi ütlemist sama teema ehk siis - new french wave -  ehk siis täpsemalt küll  Godardi kohta, et see veiderdamine tänapäeval  enam ei ole huvitav. Teine põhjus oli ka miks just "Mees kes valetas"  tundus, et võib olla äge - väidetavalt olevat siin väga osavalt ja hästi sobivalt terve filmi jooksul erinevaid sounde leiutatud, eriti filmiga ühtesulav ja toetav pidi olema see sounditeema. Dvd-lisades olnud 10minutiline intekas Grillet-iga pühendas ka suurema osa  vestlusest just helikujunduse peale aga paraku oli mu arust kõik see nii aegunud ja 2.0 süsteem ei avaldanud sügavat muljet. Kui  sound nii tähtis siis oleks taht 5.1 heli, tänapäeval mis see upgrade ära teha pole, vbla Criterion teeb kah kunagi, kunsti siin ikka oli paras annus  ja see kes imdb-s kiitis filmi vbla ta oli lugenud "Understanding Alain Robbe-Grillet" raamatut. Mõtle - selline pähkel, et raamatuid kirjutatakse kohe. Segased lood tal filmilinal juhtuvad, aru ei saa, sedan'd küll ning võrreldakse varajase  David Lynchiga isegi  mõnedes arvustustes tema filme ja härra on ju ka kirjanik, keda isegi Eesti keelde tõlgitud. Kavatsen kindlasti vähemalt ühe tema raamatu  läbi lugeda ja siis on veel üks film, misma tahaks näha talt ja siis vaatab edasi.

L'appollonide/House of tolerance 2011 [ DVD ]

Kuna prantslased viimased korrad  hirmu genereerida ei suutnud siis mõtlesin, et ehk sobib tõesti rohkem armuga proovida, et kuidas see välja näeb uuemas kinokunstis neil  ja Pöff ka käib  linna peal siis päris sobiks vist pigem selline festivalifilm pärastlõuna veetmiseks mõnusalt kodus. Kõmu oli aasta jooksul piisavalt kogunenud L'appolonide kohta kah ning oma silm ikka kuningas. Kõmu all ma pean silmas ajakirja Sight and soundi  mitmeleheküljelist  analüüsi ja reviewd ja intekat režissööriga, keda  üheks neljast "prantsuse uusekstremistiks" ristiti artiklis seal neil  ning mingil määral eesti raskekahurvägi filmikriitikute seast oli ka elevil ju profiarvustustes. Teema iseenesest sobis - eelmise sajandivahetuse ajastu ja Pariisi lõbumaja eluolu, huvitav ju. Filmi algus oli vägagi üllatavalt äge - tiitrid ja soundtrack mis taustaks valitud aaaga siis nagu hääbus ära ja pmtselt korra või paar oli sellist päris teravat etteastet ning jälle läks rahulikuks. Aga samas kuidagi harjusin ära ja hei! - see ju tasuta mul seanss tänu eelmise vaatamiskorra heliprobleemidele niiet võtsingi ülimalt rahulikult rohelise tee ja küpsistega ja teadsin ju ette ka, et tegu kunsti või väärt või mis iganes see nimi on ( art-house?) lahtrisse kuuluva filmiga. Olen hullemaidki näinud igavuselt ja pean tunnistama, et isegi  tõmbas see kaks tundi täitsa sinna majarütmi sisse. Nende kunstihaipidega peabki reservatsiooniga võtma, siis on kõik korras. Üledoosi saada ei tahaks ainult,  isiklik filmipoliitika on selline, et aastas mõned ikka ette võtan vaadata. Dvd lisades oli näitlejate casting 16 minti ja siis veel Bertnard Bonelloga making of  - tundus, et tüüp teab , mis teeb ja täitsa sümpaatselt asjatas seal võtteplatsil "uusekstremisti" kohta, ootasin hullemat.