Free Range 2013 [ KINO ]

Alguses oli kl tunne, et ai ai, siin tuleb küll üks kannatus vist aga seda niikaua kui esimene peoläbustseen tuli - siis hakkas tajuma filmi rütmi ja kulgemist ja ilusti  läks terve seanss. Ehkki kõrval istuvat kinokülastajat ajas lõpupoole kangesti häälekalt haigutama, täheldasin. No eks ta ole. Endal oli suht okei olemine, sest  kaasahaarav äratundmine omaenda noorest eluperioodist tabas, aind romaani pole kirjutanud, mis "oleks täitsa asi". Kinost välja tulles mõtlesin veel, et tegelt oli film kokkuvõttes täiesti  sama teema mis viimati nähtud eestikalgi - "Kõik muusikud on kaabakad", et huvitav, kui KMOK sai kõvasti võtta kohalike  ametlike kriitikute käest, et mis nüüd saab? Noh, Oscarile kandideerib, tuli uudis eelmine nädal! Nojah, eks ta ole, juu need asjad nii käivad. Eks se oli filmi soundtrackist juba aru saada, et siin sihitakse välismaiseid festivale - polegi vist läänelikuma soundtrackiga Eesti filmi näinud kui Free Range. Mu poolest võiks Veiko Õunpuu järgmine film sisaldada ainult aegluubis erinevaid peostseene, täispikkuses filmina, ilma naljata, see teema tundub on režhissööril käpas,  tekstiosa ja stoorivärk võiks olemata olla. Free Range konkurente, ehk ülejäänud 75-t selle aasta võõrkeelse Oscarile kandideerivat filmi ja nende trailereid saab vaadata The Film Stage  koduleheküljelt siit!

                              

Kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha 2013 [ KINO ]

"Riigimeeste" TV-sarja teise hooaja esimene osa oli nüüd küll, olgem ausad,   pääris suur pettumus. Enam-vähem kogu esimese hooaja töötav näitlejaansambel on miskipärast kinga saanud ja halba külateatrit meenutav jant toimus hoopis. Nojah, egas midagi. Kinno sai nüüd pmtselt selle pärast mindudki, et äkki see film on midagigi ja aitab seda saadud pettumust leevendada. FB-s igatahes tuttavad kiitsid. Ma seda põhietendust ei ole  näinud - Eesti suurkogu -  aga on olemas dvd variant, saab järgi vaadata ilusti. Sest huvi tekkis, peale kino, just osalevate näitlejate pärast, Riigimeeste põhikaader ikkagist tegutseb seal nagu  täheldasin ( see selgitab ka  ühtlasi seda fenomeni, miks nii hea see esimene hooaeg välja kukkus, eks  tüübid olid juba teemas sees ). Veel jäi meelde siin dokust Ene Liis Semper, kellest õhkus sellist võimukust, et nagu tema oleks kõige taga peenelt siin, mitte kirjas olnud lavastaja. Iseenesest teema ei üllatanud kuidagi - 2005 aastal Tsehhid tegid isegi veitsa lahedama dokumentaali, seal rahvast hullutati ühe olematu kaubanduskeskuse avamisega, pmtselt samamoodi  - läbi gigantse reklaamikampaania lollitatakse massid ära. Easy game. No ja siis tuletas meelde se doku, et võiks sel aastal ilmunud paar Eesti poliitikaelust ilmunud  raamatuhitti läbi lugeda ning  Daniel Vaariku "Praktikaaruanne" kah on  lugemata. A nii üleüldiselt, selline Eesti stiilis "ärapanemine" endale väga ei meeldi, samas kinos oli mõnus, igav ei hakanud.

                                     

Riigimehed 2010 [ DVD ]

Televiisoriprogramme ma ei jälgi, suht pekki on nad keeranud oma meedia. A kuidagi Riigimeeste mõnda episoodi olen sattunud kuskil kinnises ruumis nägema, kus muud valida polnud ja juba siis sai vaadatud, et tead, täitsa okei . A no nii spetsiaalselt mingile saatele TV-kavas ringi ümber tõmmata pastakaga, seda teemat ei ole jah aastaid enam. Ses mõttes tore üllatus, et on DVD välja antud ja veel toredam üllatus oli see, et kõik episoodid olid tase! Õ-fraktsioon mu lemmikute hulka  varasemate asjadega pole justkuulunud aga kas on kutid arenenud ja vanemaks saanud või siis oligi Ott Sepp see mardileiva essents? Igatahes oli maitsekas huumor, nüanssidega, leidus ka tekstivälist ning kaadris vaikides väljatoodud nalja. Näitlejaansambel ka sobis, uued ja vanad koos, lemmik oli  Gert Raudsepa mängitud parteijuht. Suurepärane. Suurepärane on ka see uudis, et see aasta läheb edasi, seda ütles mulle Ops, kui jutuks tuli see nv. teemas "eelarvamused õ-fraktsiooni suhtes" see sari. Ma ise teadsin kuidagi, et kiirelt ära keelati, aga näed :). Eks näis, on jälle mida oodata, vbla tõmbangi nüüd sügisel ringi ümber TV- kavas ja istun nagu miilenki teleka ees õigel ajal. Dvd oli soliidne, kujunduselt ja pildikvaliteedilt ei ole midagi ette heita.

                             

Tulivesi 1994 [ DVD ]

Oh, nüüd sai küll üks äraütlemata mõnus laubapärastlõuna ehitatud endale. Eriti mõnusaks tegi olemise muidugi ahju lükatud õuna-kaneelisaiad ja nende magus lõhn mis täitis terve korteri  ja mis suure kannutäie Kihnu saare pärnaõietee ja meega väga head maitsesid. Tulivee vaatamine iseenesest tõusis  päevakorda peale Lawlessi kinoseanssi, sest teema ju sama - salaalkohol ja nagu tunnustatud  filmiajakiri Sight and sound kirjutas on see žanr ainult USA ja Skandinaavia kino eripäraks - siis koheselt tuli endal Tulivesi meelde, et on jah meilgi tehtud ju. Filmi sai omal ajal  vaatamas käidud  kinos, kui esilinastus, Illusioonis, nüüd on seal ööklubi ja Sin City. Okei kino oli muidu see Ilusioon, hea kaldega saal ja puhvet üleval, kurat, see oli Tartu parim kino vist omal ajal. Parim Eesti film kah too linastusaasta ametlikult ja nagu Hardi Volmer väidab, et esimene Eesti film mis Helsingi Armastus ja anarhia festivali kavas. Ühesõnaga - kultusfilm, minu jaoks kindlasti, juba sellepärast, et siin on väike kõrvalosa täita Vello Sõukandil, kes ametlikult mu koolivend ( Viljandi kultuurikolledž ) ja 90ndatel kuidagi me Tartus liikudes trehvasime sageli ning saime päris hästi läbi. Kahjuks Vellot enam ei ole, aga mälestus temast jääb ja lugusi oleks rääkida nii mõnedki - niipalju võin öelda, et ta ise oli väga rahulolev ja uhke oma osa üle siin filmis. Aga tuli välja, et see  kuulus tsitaat "üks kajakas sittus Eesti territoriaalvette" polnudki tema öeldud. Vello oli kaadris küll, tegi suitsu kõrval kui  üks teine piirivalvur seda ütles.  Seda ma mäletasin nüüd valesti. Aga üldse oli väga palju meelest läinud ja vaatasin nagu täitsa uut filmi - ja oli ikka lust küll vaadata, sest pmtselt kõik Eesti kino asjalikumad näitlejad alustades Tõnu Karguga ja lõpetades Eve Kiviga olid sees. Ajastu ka lemmik ju - 20ndad. Niiet - igati tore kõik. Dvd kohta, mis ilmunud EPL filmiklassika sarjas ütleks, et kvaliteet oli hea aga nad võiks mingeid ekstraid juurde panna vahest, ok, on pildid ja natuke kirjutatud karbikaantel tausta, sedan'd küll Aga näiteks väga hea 20 mintsine Jaak Lõhmuse poolt tehtud doku  "Kaadris: Tulivesi"  on vabalt internetist vaadatav  ja oleks ju väga hea dvd lisa? Oh ja siis veel tähendaks üles siia ühe uitmõtte,et kui filmi alguses actionstseenid pihta hakkasid ning üldse  järjest enam ja enam meenutas kõik kaameratöö ja muusika  mulle Peter Jacksoni Braindeadi - no selles mõttes, et Hardi Volmeril oleks väga suur potensiaal teha üks vanakooli zombiesplatter - tal peaks olema kogemust küll isetehtud eriefektide meisterdamisel aaaaga see rong on vist läinud. Pagan, vbla annab midagi ses vallas ette võtta aga tõenäoliselt see jääb uitunistuseks praegu.

                        

Kõik muusikud on kaabakad, 2012 [ KINO ]

Tartu kinoseansside börsil läkski päris tuliseks  ära kätte -  tuli otsustada, kas Cinamonis "Killing them softly" või  Ekraanis uus eestikas. Viimane seanss mõlemal, viimast õhtut - ei olnd kerge valida. Kangesti tahtsin  panustada oma raha  garanteeritud Hollywoodi elamuse peale tegelt aga samas kui hakkasin meenutama seda masterplaani, mis nädal tagasi tekkis, kui tänavaplangu peal Tartu Uus Teatri etenduse "Sisaliku tee" afišhilt klambriga  kinnilöödud flaieritepundist ühe endale sebisin, sest oli äge kujundus ning äge teostus ( klambriga nivisi flaikusi panna ) ja väga vana plaan Eesti aasta parima näitlejapreemia laureaati Nero Urket vaatama minna sai uue jume ning klappis täpselt niipidi, et üks õhtu kinos ja järgmine oleks teatris, et täislaks.  Vahepeal Eesti kõige parem ja profihõngulisem filmiblog deklareeris KMOK 2012 aasta parimaks täispikaks , mis tekitas samuti  kõrgendatud huvi ning kahtlaselt ka  Kaur Kender on netis  südameasjaks  võtnud selle kinopildi kiitmise ( ilmselt kas raha või naised on siin motiiv, tugevalt teisele poole kaldu ) noja siis Siim Nestor oma indiesaates  mängis ühte lugu filmist ( imo haruharva seal soundträkke mängitakse ). Kõik taevased märgid osutasid eesti filmi poole ühesõnaga sel õhtul.   Piletiostmisel siiski oli tugev  tagasilöök, sest avanes selline pilt :

kamoon, üksi lähen ju ning vaadates seda saaliplaani mul tekkis psühholoogiline tõrge korraks. A kogusin ennast ja võtsin rida 7 koht 1.... Kinno jõudsin selleks hetkeks, kui action käis, ehk siis kaamera peategelastega voodis, koheselt närvis ma sest tundus, et algustiitrid jäid nägemata. Krt ma ei saa aru, teinekord lähed viis minutit hiljem ja saad ikka kaks reklaami ja nüüd lähed enam-vähem minutipealt ja juba käib. Vanad head ajad , kui treilereid näidati on pöördumatult kadund vist, neid tavalisi TV reklaame ma ei salli absoluutselt sp hilinen meelega veidi seansile alati. Alguses ei saanud suurt midagi aru  filmist, mismõttes topib vägisi  tableti hammaste vahele ja kohe mõjub aga noh suva, kannatab siis ära, lohutasin ennast mõttes.(  Sellest sain aru, et külmkapis oli kuus kraadi plussis, see ok, roger that. ) A räägiti ja tegutseti  ekraanil suht arusaamatult edasi  kuni sinnamaani kus üks kõrvaltegelane hakkas täiesti lambi koha peal  täitsa mõistlikku juttu ajama. "Kuningad surevad ja kuningriigid kaovad aga..." ja pikalt-pikalt pidas monoloogi, jumala hea, mul ka heameel, et nii vinge monoloog. Kusjuures samas stseenis eelnevalt peategelanna kaalus mingeid lilleõisi, minu arust karikakrad vist, kui silm ei petnud. Ma arvan, et see oli Sümbolism seal. A see selleks. Ja hiljem oli teistel tegelastel ka ägedaid, küll väiksemaid monolooge, mida nautida  sai, vahest oli raske tõsiseks jääda ofc. Vaatasin hiljem spets järgi ka, kes KMOK käsikirja autor  - selgus et seesama  ülbe punk tsikk e filmi lavastaja. ( välimuselt kusjuures ei olnd väga punk  neil piltidel  mis netis näha  a nii ta on  ise öelnud enda kohta. ). Muide, sel seansil naeris publik saalis häälekalt täpselt ühe korra - "Kuule sina, Videvikutüdruk!" - ütlemise peale. Samas mulle endale väga rohkem  meeldis "videvikutüdruku" vastus, mis sai ka enda tsitaadiarsenalisse  võetud, näiteks FB chatis hea kasutada :

( "eilse musavideo" all on silmas peetud ansambli Mürgelmachine uut videot, mis ka sama teemat või stiili tõukab mu arust  )  "Videvikutüdrukuga" oli ka filmi kõige disturbim stseen, hommik köögis. Või no kergelt oli ebamugav.  Meeldiv üllatus  oli Andres Lõo musavideo, mida päeval tahtsingi kangesti  miskipärast netist  vaadata  aga läks meelest ja nüüd siis nii kohe suurel ekraanil tuli, jei! Ilusti kandis Lapini vana ülikond välja  kogu stseeni ja ka video eraldi võetuna. Musa üldse hea oli  terve film  oli see ka jaa ju üks huvitekitaja kohe kui plakatil Tõnis Leemetsa nime nägin. Mida veel öelda - peale kino mõtlesin esimese ähmiga,  nüüd küll  peaks "Nukkude Oru" läbi lugema, saaks ehk sellest tabletimaailmast rohkem aimu. Sest  jäi arusaamatuks, mis drooge siis ikkagi põhiliselt kasutati - ma kahtlustan, et puhas aga kange apteegikraam? Külastasin  filmi FB  ka  ja seal  nägin kahte Jamiroquai videot, lemmik! ja veel oli making of "Dogs In Space" klipp üles pandud neil  -  tõesti, kui oleks filmikriitik siis võiks üldist atmosfääri ausside kultusfilmi  meeleoludega täiesti vabalt võrrelda. Et jah film ikka oli äge kokkuvõttes, pohhui see Brad Pitt & co.