Death collector 1988 [ DVD ]

Vestern-ulmekas!!! Neid on vähe, antud juhtumil boonusena kerge rockabilly stiil  sellise psühhedeelse varjuga lisab omapärasust. Rämpsfilmi kategooriasse kuuluv kraam see kuid nagu vahest juhtub - välja kukkunud tegijatel eriliselt tähelepanuväärselt hästi - just minu teetass on sellised juhused. Suht ikka mõnulesin koduekraani ees ja tundub, et olen õige raja peal taas - vahepeal saigi liiga palju mainstreami kinos vahtimas käidud ( a seal ka hea oli tegelt, mis teha, aastalõpu viimased kuud  ägedaid filme kinodes jooksis päris mitu vist ). Collectori sisust suurt midagi välja ei hablanud sest nii mõnus oli olla aga  kordusvaatamine tuleb, võib kindel olla aga samas  ei oleks väga õnnetu ka kui sisu jääbki aimatavaks. Visuaalselt ja soundi polest oli ülikift - just selline kino mulle meeldib väga. Dvd väljaandjaks Rareflix, nagu nimigi ütleb spetsialiseerub see firma haruldaste filmide peale ( rämpsfilmide seast) .  Kvaliteet oli vhs - koopia dvd-l ning lisatud  patsahkam trailereid z-kategooria filmide omi ofc.

                               

Night of the kickfighters 1988

Haha see oli nüüd küll lolbad movie 100%. Mis ei tähenda, et mingi jama, ei noh, omaette tase, vbla isegi veidi kõrgem tase, kui tavaline "halb film". Kunagi Alar Niineväli avaldas ühe väikse saladuse "halva filmi" kvaliteedi headuse mõõtmisel - juhul, kui kaanepildi peal olev staar tegelikult saab nii umbes kümme minutit ekraaniaega, siis võib kindel olla. Noh - NOTK staar Andy Bauman lööb selle mõnes mõttes üle, sest teda reklaamitakse kaanepildil ( ja traileris ) kui "Ninja 2" , "Ninja 3" ja "Night Kill" põhivenda aga nagu tuleb välja siis neid filme ei eksisteerigi! Kahju isegi, sel Andyl potensiaali on - youtube's on siit filmist tema osalusel päris populaarne klipp - worst fight scene ever? Küsimärk on õigustatud, eks on hullemaid aga stseen on äge - esiteks juba vaata kellega kakleb - Twin Peaksi hiiglasega ja teiseks on tähelepanuväärne terroristijõugu naisbossi klevaaž - "Savages" Salma Hayek oleks võind siit õppust võtta,  filmi  lõpu nkn viksisid kah siit maha nad. Tore elamus jälle, nuriseda võib aind, et kakeldi pimedas palju ja seetõttu  eriti hästi ei habland  mis toimub ekraanil  aga no pealkirjas on ju öeldud et night.

                                       

Deadly Impact 1984

Fred Williamson on tuntud nimi aga Bo Svensson? Minu jaoks mitte nii väga tuntud aga tundub, et nüüd hakkab küll jaht tema teiste filmide peale, alustaks selle nimekirjaga ja siis vaatame. Üllatas täiega see vana ja terve film oli tegelt üks suur üllatus. Imdb-s neli arvamust on - kolm teevad maha, üks paneb kümme tähte kümnest ja õieti teeb. Mõnkel staff - kõike oli, Las Vegase tänavavõtteid, autoga kihutamisi pikalt, musoon tõsi jah varieerus, kohati nagu peab aga siis viskab kerget kantrichilli sisse aga polnud too ka hull, siis kiidame veel ploti, mis sisaldab vanakooli 80ndate häkkerlust - alati tore vaadata mida kõike Jukudega teha sai tegelt ja siis lõpuks tuli välja, et kõige kompoti taga ikkagi itaallased - tuntud produtsent Fabrizio the Angelis oli režhissööritoolil ( varjunimega Larry Ludman ) ja seda ma vaatasin vahepeal endamisi tunnustavalt, et kuule, need pätid on ju nagu Itaalia sarnaste filmide omad juba! Ja olidki! Cannibal Feroxi ja Last House on the Parki staar Giovanni Lombardo Radice mängis ühte neist, too suller üks mul lemmik kah italo-aegadest. (Pargiäärsel majal tuleb teine osa varsti,  samad näitlejad kes originaalis, täitsa pekkis ikka mis remakede ajal elame praegu ). Ka rallikohtade ajal käis sama mõte peast läbi, et nagu mõnda  polizottot vaataks ja ega oligi päris palju itaallasi tegelt siin tegevad, creditsis kõigil ameerikapärased varjunimed. Spekuleeritakse arvamustega selle filmi kohta, et ilmselt prooviti hääbunud polizottožanriga veel Usa turul midagi ära teha... a noh. Lõpuks ralliti ka helikopteritega, superluks ju, mida on vinguda tegelt? Poster on kah väga kena kõigele lisaks. Väike stiilinäide filmi algusest, kui esimene kihutamine kehtima hakkas  ja läbi terve filmi  kahte pätti Usa actionstaarid Fred ja Bo taga ajasidki, Las Vegases ja lähiümbruses,  suveigatsus tuli ka kõigele lisaks peale vaatamise aeg, talvest hakkab kopp ette tulema tõepoolest!

   

Stray cat rock : Sex hunter 1970 [ KINO, PÖFF ]

Originaalfilmirullid lubati käiku lasta Nikkatsu 100 juubeli puhul Pöffil! Nii oligi, õnneks mingeid teh viperusi vms jama ei olnud ja sai päris korraliku elamuse! Kõrval mul istus küll üks paar, kes ilmselgelt pealkirja peale kohale ilmusid ja suht pettumus oli neil et "armastust" ei näidatud - nii nad sosistasid seal omavahel - "kakskümmend minutit juba ja armastust ei olegi näidatud?!". Nojah, aga näidati ju muidu vingeid psühhedeelelisi klubijazzibände ja hashiseorgiaid ja aastanummer ikkagi 1970 ning Nikkatsu labeli all treiti Jaapanis selliseid pulp-crime-flicke päris ohtralt, liinitööna pmtselt. Et isiklikult  meeldiski kõigerohkem tõsiasi, et sai originaalfilmi tehnilist esitlust nautida, sisu  kommenteerida ei oska sest see ei ole  väga oluline antud juhul mu arust. Alati saab imdbst juurde lugeda vms kui segaseks jääb. Kolmanda pöffifilmiga jäin kokkuvõttes rahule, väga kõva töö ikka, et originaali pealt sai näha, mulle kui vanale veteranile on sellised detailid midagi hingele, nüüh!

Killer Klowns From Outer Space [DVD]

Üle hulga aja tuli nüüd kaks filmi järjest ära. Aga see Deadheads oli selline lühike ja õhtu ka poisike ja suht mõnus oli olla siis läksimeeee. Ja vanakool tegi ära uuekooli horrorkomöödiale ilusti. Kusjuures mulle klounid, kui sellised ei meeldi eriti aga no, kultusfilm jällegi - neid ma ikka katsun aeg-ajalt, kui hea tuju on. Ja seekord oli vahva värk - 80ndad täiega ja tolleaja mõistes tõesti grazy. Filmi pealkiri ei valeta - nii on seal - mingid tulnukklounid möllavad, meie maakera on nende kosmoselaeva jaoks vaid vahepeatus toidu jaoks ( inimesed on see toit, misnad kuskile kookonitesse panevad ja siis mingi ulmejoogikõrrega luristavad mahlu ). Lõpus kakkus kergelt psühhedeelseks juba - siis kui "kosmoselaevas" seigeldi. Ega siin rohkem polegi suurt kommenteerida - niipalju ehk, et  olgugi seekord mitte kõige tipumad filmikunsti esindajad olid ekraanil, kujunes olemine nii mõnusaks, et tõenäoliselt tuleb selline double-bill horrorõhtu kordamisele üsna pea. Ja järgmine kord proovin alguses vanakooli ja siis mõne uuema asja jätan hilisemaks. Matemaatikas liidetavate järjekorrast tulemus ei muutu aga no sellised need esimese maailma kodukinofänni probleemid on, millises järjekorras b-kategooria filme vaadata. Ja peaaegu oleks meelest läinud - aastal 2013 on oodata järge sellele kultusklassikule ja mitte niisama lihtsat vaid 3D formaadis!

Future Force [DVD]

David Carradine on üks unustatud vanakooli äss, kelle tegemisi hakkasin jälgima peale Quentin Tarantino Kill Billi. Buratinol on üldse kõva njuuh oma filmide castingute osas - päris mitu on neid revival the fame vendi tal. Niiet ootused olid  filmi suhtes päris kõrged ja ei pettunud. AIP logo nähes alguses oli ka rõõmus meel, sest see filmikompanii ( American International Pictures) on mulle teada, kui päris okei b-actioni tootja. No jah, siin viimasel ajal paar sõpra-tuttavat räägivad õhinal Cannon-grupist, too ka äge, aga ärgem unustagem,  mitte ainus low & medium budget action tootja. Neid oli teisigi - peaks kohe uurima kas ehk mõnda raamatut pole kirjutatud nende b-filmide tootjate kohta, huviga loeks ajalugu ja värki. David Carradinest näiteks on antud välja 2 elulooraamatut , üks trükist väljas ja üks veel  - nojah, kahtlane see, et 4janda naise poolt on see saadaolev biograafia aga no eks me vaatame.   Ägeda elulooga paistab olema David, igatahes huvi on.  Kusjuures välimuselt meenutab mulle David Carradine mu  onu Jüri. See on ka kõva boonus. Future Force oli iseenesest väga viis film - ei olnud sellist naljategemist aga samas väga tõsiselt ka ei uhmerdatud. David mängis seal sõltumatut võmmi ( no tegelikult oli vist mingis rühmas aga suht sõltumatu badass ikkagi ) , loopis mõnuga one-linereid ja ega teisedki osatäitjad mingid igavad polnud. Kõik olid nii halvad, et see muutus teatud valemiga väga heaks kraamiks. Ja kui see USA trip tõsiselt tööle läheb, siis stripiklubisse on minek raudselt! Niipalju kui olen USA filme näinud, tundub neis kohtades olevat ikka päris okei aur, muidugi aeg on edasi arenenud 80ndatest aga vast mõne ikka leiab, kus selline vaib veel sees . Mingi "järg" olevat kah - Future Zone, jätame meelde!

Hands of Steel [DVD]

Oi külaline käis ju reedel, oodatud. Tegelt isegi võib öelda, et parim sõber väljaspoolt Tartut. Jõudis kell kuus õhtul kohale ja alguses kohe tegime ühed supid - solidaarselt ootasin ära ja jaguski täpselt kaks taldrikutäit. Siis umbes tund oli kõvasti koomiksijuttu - ta tõi uusi asju ja ise tutvustasin üht-teist oma riiulist. No ja siis oligi aeg teha nimekiri valmis, mida poest tuua sest elu on näidanud, muidu on pekkis. Eks nüüdki lipsas sisse igast muid asju ostlemise käigus aga no seda juhtub alati. Üldjoontes nimekiri on ftw! Ja olgugi Tlnast, iseteeninduskassat polnud kutt näind, imestas mis ta imestas aga hakkama sai. No ja siis koju tagasi jõudes tegime n.ö. ringvaatena sellise animatsioonidvd nagu "God hates cartoons" mis oli ühtlasi mul teine katse kuulsate koomiksikunstnike animatsiooni nautida. Suht feilis ka see katse, sest kõige kuulsamalt seekord (mu jaoks ) Jim Woodringilt oli ainult mingi 2 mintsane lugu. No seal olidki kõik ülilühikesed asjad. Opsile vist meeldis, sest tema lemmiku Tony Millionaire kunsti oli märksa  rohkem. No olgu - USA underground KAZ oli ka okei aga jah - hea oli, et kööki ära sai burritosi tegema. Ja oi need tulid head burritod! Külaline lausa võttis oma telefoni välja ja tegi pilti toidust, muhelesin endamisi ja võtsin seda pilditegemist, kui komplimenti. No ta tegi minust ka pilti seal köögis ( kõvemad semiootikud, vähemalt need, kes Lotmani ajal õppisid, peaks pildi pealt kogu filmikava välja lugema, mis me vaatasime ) :

Endal siis polnud veel õrna aimugi mis kavas võib olla - Raadio3 küttis mõnusalt Italo discot ja 80ndaid nonstop ja oli tore niisamagi köögis aurata. No õrn aim tegelt oli, kuna muusikaline atmosfäär sugereeris midagi 80ndatest siis esimene valik oleks olnud üks väheteatud discofilm aga see jäi tehniliste viperuste taha ( omaenda  tegelt, nagu hiljem selgus). Aga üks tubli action peaks veel üleval hoidma ja kuna me niuksed hardcore filmibuffid siis sai see Hands of steel kella poole üheks öösel läbi ja sai madratsit pumpama asuda. Film ise oli imo päris hea - kui kakskümmend minti oli käinud, siis mul tekkis küsimus kohe, et oot,oot - mis aastal see Terminaator tehtigi. Ops väitis jumala kindla olemisega , et 1986, mu arust oli 1984 ikka. A küsimus tekkis, kuna minu arust oli see selline kerge Termika rip-off pluss veel hiljem selgus ka filmi pealkija taust - seal filmis oli käesurumise võistlus sees, roadbaaris- see jälle oleks nagu Stallone kuulsa "Over the top" ripoff a too film tehti 1987. Niiet ühte ennetas aga teist jäljendas. Igatahes mõnus italo-action. Ja mis pealkirja puutub, siis sel reede õhtul oli ekraanil algustiitrites pealkirjaks hoopis "Atomic cyborg" a see tavaline teema - et sada eri nime sellistel filmidel. A ja rezhissööriks Sergio Martino a see suht ebaoluline seekord.

Operation Dance Sensation [DVD]

Saksa underground splatter on üks vbla obskuurseimaid žanre mille esindajaid võib mu kogus kohata. No vahest on hea mõne ultra B - kategooria filmiga ajusi tühjendada. A seekord oli veidi treileritüng - või ei olnud ka, kui järgi mõelda. Sest mida mul ikka oli oodata Saksa Neverhorst filmikompanii toodangult - aga just seda DIY keel põses tüüpi hullust. Seletan lahti - nendes filmides on ultra mega väike eelarve aga ekraanilt näeb ja tunneb kõva tahtmist ja filmitegemismõnu. Ja see võlub omamoodi.  Neverhorsti kodukale jõudsin üldse tänu sellisele filmile nagu Captain Berlin vs. Hitler Õigupoolest oli too küll teatritükk,  lavastajaks üks mu lemmikrezhisöör selles žanris Jörg Buttgreit ja dvd-le võttis selle üles Thilo Gosejohann - koheselt pakkus tookord huvi, mida vend veel filminud  on ja see Op Dnce Sns treila tundus lubav, eriti diskoosad, pidi olema ka "ultimate disco movie"!!! Aga pagana haruldane on see film, läks kõvasti aega, kaalusin lausa Saksamaalt tellimist a seal ei olnud selge mul, kas dvd-l on ingliskeelsed subsid. Noh, olid ja asi 2 dvd-l - mis kubiseb ekstratest - aind, et...saksa keeles kõik lisastuff . Tegelt ongi  hea võrrelda kogu seda Neverhorsti teemat USA kuulsa trashfilmide promokompanii TROMAga. Neil ka heldelt alati materjali dvd-del ja sama b-kategooria teema. Op dance sensationi ajal tuligi meelde eelkõige Troma's War, siis inglase Julian Gilbey Reckoning Day ja miskipärast ka jaapanlaste Versus. Eks igal rahvusel omad b - kategooria filmitipud a saksa omad on sellised...kõige tooremad. Või no toores vale sõna, ütleme siis sellised kõige rohkem "ise tehtud otse videole" tunne tuleb neil nagu minu jaoks välja. Seda kõike arvestades ei saa öelda, et tüng oleks film. Omas žanris täitsa hea. Ja komöödiavõtmes otseselt - mõtlesingi vahepeal, et meenutab mulle viimaseid Eestis tehtud komöödiaid ( mida ma pole ühtegi näinud, selle võrdlusega võin küll täiesti mööda panna praegu)