"Prantsuse punk-kino embleem" - on öeldud selle filmi kohta. Seda esiteks, teiseks, hoolimata, et eelmine vaadatud F.J. Ossangi film jättis väga kehva mulje ( kahtlustan siinkohas enda üleväsimust, mitte, et film kindlalt kehv oleks olnud ) huvi endiselt mehe loomingu vastu jätkus, et siis nüüdseks kolm täispikka nähtud ja võib öelda, et sisust nende puhul üheski aru ei saanud aga õnneks mind väga ei huvita sisuvärk filmides niiväga, rohkem visuaalimees ja niisama cooli ambiance'i nautleja igakell rohkem. Ses mõttes oligi täitsa kift elamus, lubatud punki ja punkareid jagus, soundtrack oli kõrvukikitav - juba algusepoole kuulsin ära, et kas Throbbing Christle moodi vist on taustakääksud ja kriginad ja lõputiitrites selgus, et oligi jaa, Cabaret Voltaire kah ning veel Ossangi enda tolleaja bändi muss pluss muud prantsuse industrial/avangardi. DVD lisades oli veel kaks lühifilmi - esimene neist oli nii ja naa, kiskus õrnaks ajukaapariks aga teine oli veel ägedama soundtrackiga, Public Image Ltd ja William Burroughs lisandus ning valminud need lühkarid samuti 80ndate algul, esimesed katsetused tal, nii ta ise rääkis 7 minutilises klipis, mis ka lisades plaadile oli pandud. Cool punkattitudiga vana on F.J. Ossang ja ma arvan, et kui kunagi peaks tema viimane täispikk 2010 aasta Dharma Guns kättesaadav olema siis täitsa võiks teatud meeleolu olemasolul sellise avangardsema filmiõhtu jällegist korraldada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar