Itaalia kinos mulle väga meeldib see teema, et nad absoluutselt ilma häbenemata 60-80ndatel ripoffisid igast eri žanre ja olgem ausad, see kukkus neil tihtilugu omamoodi paganama ägedalt välja. "Superargo vs Diabolicus" miksis tolleaja James Bondi vaimustuses tekkinud eurospy-zanrile lisaks veel Mehhiko legendaarse pulpkino kangelase Santose kokku ( maskis wrestlingumees ). Ja hästi miksis, film on hoogne, värviline, jumala isuga vaatasin. Natuke nõrgaks jäi seekord soundtrack, mis oli sihuke klassikalisem, johnbarrylik bondivaimus orkestratsioon a selle puudujäägi kompenseeris allveevõtete olemasolu mu jaoks. Vanakooli akvalangistika on ülikõva! Superargo üks võimetest oligi hinge kinni hoidmine vee all üle poole tunni ja seda läks vaja kah tal. Teised võimed olid külma ja kuumataluvus, siis kuidagi ei mõjunud talle, kui nuga pidemeni kõhtu löödi - see mingi verega seotud tal ja lisaks oma võimetele anti tüübile kasutada igast tehnikaleiutisi - noh, nagu Bondile, teate kl.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar