Filmi algus põhjustas natuke segadust, sest kollases superkangelase trikoos nimitegelane oli kohe alguskaadrites mahalaskmisel - mõtlesin, et fakk, kui niuke seis siis äkki on tegu järjega a ei hakanud kinni ka panema filmi ja kontrollima ( ei olnud järg ). Mahalaskmise olukorra lahendas Argoman ootamatult shefilt, kui tõstis käe ja sugereeris "KILL EACH OTHER! KILL EACH OTHER! telekineetiline käsklus mõjuski ja siis juba oli meie kangelane kuskil oma isiklikul saarel, kus koos indialasest vanema teenriga kerget kokteilikest limpsides tunnetas, et saare juures liigub üks õhkpadjal kiirkaater, roolis kena female noja kuna tal oligi supervõimeks telekinees siis selle abil sai muuta lõdvalt kaatri kurssi, see polnud veel kõik, ta suutis lisaks selle femme läbi õhu enda eheda space-age stiilis tuunitud poissmehe-koopasse tõmmata. Siis natuke vesteldi ja lahkumiseks pakkus Argoman neiule vibuga märkilaskmist, kaks varianti - kui tabab saab teemandid ja Rolls-Royce viimase mudeliga koju, kui ei taba, siis avaneb uks armurõõmude jaoks disainitud tuppa...neiu muidugi laskis kaugelt mööda... samas hiljem päriselt lahkudes võttis neidis veel korraks vibu kätte ja elegantselt pmtselt sihtimata pani kümnesse, ise tähendas, et " a mul Rolls Royce on juba olemas nagu". Edasi arenesid filmis igasugused seiklused eurospy-crime stiilis, mida saatis minu suureks rõõmuks Piero Umiliani loodud eriti lõbusalt groovy soundtrack, vbla tänu just muusikale tunduski Argoman igati bueno vaatamine. Filmist oli kasu kusjuures kah, nimelt kui järgmine päev läksin lõunale, siis kodupubis oli järts ( letist teenindamine ), võtsin saba lõppu ja proovisin nagu Argoman telekineesi, sugeererides mõttes tugevalt - "tuleks nüüd keegi tuttav! tuleks nüüd ruttu keegi tuttav!! ja funktsis see mantra - üliharva muidu näeb seal kedagi tuttavat nägu !
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar