Ja kohe teine nätakas otsa Forum Cinemalt! Ning siinkohal lisaks kinokavakoostajale jagaks kiidusõnu nende IT osakonnale - selgus, et mul mingi kaks kontot veebis tehtud ja seoses sellega läks veidi errorisse kõik aga helistasin neile ja ma pole tükk aega nii meeldivat teenindust kohanud eestikeelset. Täpselt õige level oli IT vennal, kui küsisin, et "kas saaks nii teha, et..." ümiseti teisel pool toru rahulolevalt " ma saan siin kõike teha". No ja tehtigi nii, et sain oma broneeritud piletid 1 päev hiljem tähtajast välja osta, muidu poleks näind ka vist. Tauriga arutasime veel tee peal, et kumb kõvem bänd on arvasime, et Zep juba ette ära, ehkki, kui nüüd vaadata fanbase positsioonilt siis olime reeturid - sest Tauri pool soojendust tehes ( ta veitsa haige oli ja palus üks pipraviin nabida, poes uurisin vastavat riiulit ja etskae - uudistoode Livikolt läks loosi, ehk siis mitte lihtsalt pipraviin vaid pipranaps meega - shcmekt gut! ) peremees otsis riiulist üles ja pühkis tolmu maha tervelt 4jal originaal Doorsi VHS-ilt. Respect! Ja ega ma ise ka parem pole - 90ndatel hääletasin Tallinnast Pariisi autostopiga justnimelt eesmärgiga Jim Morrisoni haual ära käia - ja käisingi! Koos toonase tüdruksõbraga, mäletan uudiseks oli see, et surnuaed, kus Jim maetud, oli päris suur ja müüriga ümbritsetud ja lahtiolekuajad, mingi kl kuus õhtul vist juba kinni. Napikalt jõudsime, orienteeruda seal keeruline aga nende igast mauseloumide mõõtu obeliskide vahel Jimi haud oli - noh, backpackerite seltskond nii umbes 6-7 seal istus härdalt ümber haua, üks pikk hashisepulk oli tossama pandud kalmule ja selline kurb ja harras meeleolu valitses. A meil oli kaasas pudel vahuveini, kuna Morrison nagu rocki - ja möllumees tundus ikka toona. No hakkasime avama ja siis ilmus eiteakust samba tagant välja üks eriti jämme ja kumminuiaga varustatud neegerpolitseinaine ja tegi selgeks, et alkohol on keelatud siin. Nojah, mis teha, ega meeleolu oli seal selline pühalik enivei niiet ma ei mäletagi millise härra haual selle ära jõime, Voltaire vist oli? Jah, ega meil jäi nüüdki pool pudelit üle, mis kinno kaasa sai võet ja ajalugu kordus mingil määral, ehk siis sai valitsevat üldist pühalikku meeleolu vist natsa rikutud aga ma loodan, et mitte väga, vaikselt lonksasime ju. Filmile eelnes nii umbes 20 mintsanne dokk, kus siis elusliikmed meenutasid lugusi ja seda '68 aasta õhtut, et Mick Jagger oli olnd koos Jimi naisega eesreas ja Jim ise olevat üks acid droppinud enne lavaleminekut, mismõttes? Aga pidas vastu ning kontsert oli lummav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar