pühapäev, november 04, 2012

Led Zeppelin : Celebration day, 2012 [KINO]

Kuule, mingi juba aasta või rohkemgi on meil siin Eesti kinodes toimunud ainukordseid üheseansilisi kontserte ( ja muusikadokkide linastusi ). Juba kui teema pihta hakkas oli huvi olemas aga graafikuga töö  ja pagan no ei joppand kuidagi neile asjadele  pihta mis oleks huvitanud. Viimaks nüüd tuli selline moment, et vaba ja värki. Et võtsin kätte ja tsekkisin üle kuidas see kõik kõlada ja vaadata on siis, väikse reservatsiooniga bändi suhtes aga mitte suure. Noja  kui valgusfoori taga ootasin siis juba hakkas pihta, üks kergelt tuttava näoga keskealisem jope ka passis foorituld ja hakkas ise aretama - "kah sinna?" - viipas peaga kino suunas "Muidugi!" vastasin - siis kirus kutt natsa ilma, et suvekummidega olla proble olnd Rivaali taksodel kõik tellimata kummid  jadajadajada - noh, suvekummid olid tolle päeva teema. Vastasin , et ärs muretse, nüüd peaks kaks tundi olema garanteeritud, et ei mõtle argiasjadest. Mees kohe elavnes ja kui teed ületasime jõudis veel rääkida, et siia oli muidugi kindel minek ja tal üks sõps omab seda haruldast piletit, mingi ulme raha eest oli kuskilt Egiptuse sheigi käest saanud. Krt, ma ei usu a vbla küll, sest siis kui ukse juures  peatusin ja  oma piletit automaadist hakkasin välja printima, kutt kohe ärevalt küsis "mis, siin peab registreerima või?". Hah, nüüd tuli meelde küll, kusma teda näind olin. A juba ta kadund oli - fujajees silmasin veel meie linnapead, selle koha pealt respekt talle! Filmi, kui nii võib öelda, koha pealt ka ikka väga suur respekt, tõesti oli nagu lubatud reklaamis "front row seat experience". Uskumatu, kui vinge ikka. Eks see mõjus ka, et täissaal. A miks ka mitte täissaal, sest nagu kindlatest allikatest kuulda on olnud, Lõvi Lõrr omavat  ühes teatud väikses kuurortlinnas kinnisvara ja täitsa võib kohata elavat rockilegendi meil siin Eestimaal suvitamas. No teised bändiliikmed nii kodused ei ole aga ägedad siiski, kidramees tõstis ikka paremat kätt taeva poole ässalt ja saagis poognaga nagu nooruses ja kadunud trummari poeg uhmerdas isa vääriliselt 100%. Kuradi kõva elamus, see 2h lendas ikka ülikähku tõesti, nagu ka publiku hulgast üks  väljudes saalist tähendas.



Kommentaare ei ole: