Oot, misma ütlesin eelmises postis "The Addictioni" koha, et deep-deep film? Noh, Nadja on sel juhul triple-deep. Jah tõmbas leveli veel rohkem üles, midagi pole öelda. Produtsendinimi hoiatas ju tegelt ette ja härra produtsent oli ise ka filmis esindatud väikse kõrvalrolliga ( surnukuuri retseptsionist ). Ega kui nii umbes alguses mingi aeg esimese sumina sisse viskas tulid vanad David Lynchi asjad meelde küll. Ma kahtlustangi ise päris tõsiselt, et vana ise vahepeal kaamera taga oli või juhendas a vist ei olnud ikka, vaatasin oma raamaturiiulist ekstra huvi pärast Lynchi teostest järgi aga väga ei olnud midfagi Nadja kohta ju siis oli aind produtsent ja cameo. Tuntud härrasi oli veel - Peter Fonda tormas pikad hipijuuksed peas ringi ja haamerdas puuvaiu sisse kuhugi. Kuhu täpselt jäi selgusetuks nagu enamus filmi, sest nagu öeldud deep-deep-deep kõik möll kokku jälle. Subtiitreid polnud ja paraku jäi palju kõnelusi jälle arusaamatuks, tundus, et pandi jälle filosoofiat kõvasti. Ses mõttes on varuplaan otsida üles vana vhs, mis peaks olema ETVst lindistatud, kui leiab. Imdb-s üks väitis sealses foorumis, et kolm korda jäi magama filmi jooksul - no seda muret ei olnud siiski, sest pilt oli cool, avangardne ja kui eelmine vambiirikas oli must-valge, siis nüüd trumbati üle - vahepeal tõmmas rastrisse, niiet alguses tekkis kahtlus kas äkki mul mängija on perses või midagi. Aga ei oligi kunstiliselt nii taodeldud vms. Märkimisväärne on heliriba - see oli indie ja trip-hop põhiliselt. Verve, My Bloody Valentine, Portishead jt. Youtubes üleval ka Portisheadi muusikaga esimene stseen - mulle meeldib väga sealolev ainuke kommentaar :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar