Otsisin Sewecide Lo-Fi artiklitest. et kas tüübid on midagi ka Alex Coxi "Straight To Hell"i kohta kirjutanud ning sattusin K.O artiklile Joe Strummeri eluloofilmist, mis tundus väga apetiitne, just see, mida järgmisena vaadata peale MacGowani-filmi! Päris esimese istumisega ei jõudnudki läbi, sest elu on õpetanud, et punnitada ei ole mõtet filmivaatamisega ja nagu K.O kirjutas, tegu ON väga intensiivse montaazhiga. A kui teine päev oli plaan uuesti üritada ning korralikult algusest pihta hakata siis DVD masin oli suutnud targalt meelde jätta, kus pooleli jäi ja läksime! Ega K.O väga heale ülevaatele polegi lisada suurt midagi, samad asjad jäid endalegi silma/kõrva - se fakt, et Joe Strummer tegelt tüübi esinejanimi ise võetud ning USA meeletu populaarsus. A samas ei imesta tegelt - filmis öeldi, et alguses ajas Joe siukest rockabilly teemat aga siis sattus Sex Pistolsi livele ja sealtmaalt oli selge et hoopis punk on põhiline edasimineku siht. A vat just see rockabilly taust lööb välja natsa lavashowl kohati ning veel üks nüanss, et mu arust meenutas ta ka kuningas Elvist mingi nurga alt välimuselt, vbla need on ekstra põhjused miks USA-s staadionitäied täiesti hullusid. Peaks välja tsekkima mõne USA - kontserdi, ma olen ühte Clashi Jaapani laivi näinud, kuna lugesin kunagi autoriteetset arvamust, et tegu ühe parima kontsertbändiga ever ja siis oli vaja kohe järgi vaadata kas vastab tõele :p. DVD mis minu käsutuses oli kahjuks mingi vene piraatreliis - mingeid lisamaterjale ei olnud, tegelikult originaalplaadil on režhissööri Julian Temple kommentaar ning kuskil 100 mintsi lisaintekaid, ilmselgelt, kui kuskil ette juhtub originaal, tuleb kordusvaatamine kah lõdvalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar