Kuvatud on postitused sildiga rock'n'roll. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga rock'n'roll. Kuva kõik postitused

neljapäev, jaanuar 21, 2016

Tuff Turf 1985

Traileritüng! A seekord teisipidine, ses mõttes, et kui tavaliselt seisneb tüng selles, et trailer on äge ja pärisfilm jama siis nüüd vastupidine juhtum. Ma olin siin üksvahe 80ndate tänava - ja kooligängide filmide lainel kuid hoolimata ägedast pealkirjast ning sellest, et film on "DAM"-is sees, peale traileri nägemist huvi kadus... A ühes soliidses  FB filmigrupis, kus ma olen toodi see film välja, et on täitsa äge vaatamine, usaldasin ja  tõesti nii oli, hoopis teine film kui treila järgi paistis, ei olnud tegu mingi häppi-easy-going atmosfääriga  vaid kohati väga sünge ja vihane lugu. Lisaboonuseks oli Robert Downey Jr äratundmine - kuskilt lugesin, et ta on hetkel kõige rohkem teeniv näitleja maailmas ( loe : tüübil on megaagent õnnestunud endale sebida ). Imdb-st loen, et soovitatakse 80ndate fännidele ja kellelegi meenutas tugevalt "West side story"t. Nõus mõlema statemendiga.

                                 

teisipäev, juuli 09, 2013

Not Fade Away 2012 [ DVD ]

"Film millel puudub lõpp  ja storyt pole kah ollagi " on Imdb arvustajate lemmikargumendid ja üldiselt  tehakse maha päris kõvasti. Mõni ikka kiidab ka a neid on üksikuid. Ega ta just kõigekõvem film aastal 2012 ei olnud aga oma võlu tas on. Võlu peitus  muusikapoolel, täpsemalt kuidas seda üles oli filmitud ja veel täpsemalt, kuidas heliliselt üles võetud - 5.1 heliga oli elamus! Ja stoori oli ju olemas - noormees on trummar bändis ja koolis ei taha käia vaid rokkstaari elu on nagu lubavam. A samas on ta pärit konservatiivsest italiaanode perest ning  tekivad konfliktid sellepärast no ja ega tüdruksõbragagi kõik just hästi suju kohati. Lõpp oli ka olemas imo, kui ei oleks olnud siis vaataks ju praegugi edasi või mis? No ja antud ajahetkel James Gandolfiniga filmi suhtes ei tahaks halvasti öelda, ega ei saakski, James mängis oma osa väga hästi, tema pihta tegelt kriitikanooli ei heidetud.

 

esmaspäev, juuli 08, 2013

American Graffiti 1973 [ DVD ]

Mingi hetk peale filmi käimahakkamist tabas mind välk taevast kui kirjanduslikult väljenduda. Et nagu MISASJA! - üks mu läbi aegade lemmikfilme, ehk siis  Richard Linklateri "Dazed and confused" ei olegi oma kontseptsioonilt originaalne, mkmm, pole maailmas midagi uut a no mis seal ikka. Filmi hakkasin vaatama muidu suht ööhakul ja õieti tegin, sest tegevus toimuski ühel öösel, tegelasteks äsja keskkooli lõpetanud noored. Vahepeal oli ekraanil toimuv päris pimedas ka, niiet päevasel ajal vbla polekski niiväga aru saanud mis toimub. Toimus kõik kuuekümnendatel - nagu režhissöör George Lucas ütles, et hipipõlvkond oli peal ja siis ta tahtis oma noorusaega n.ö. dokumenteerida - kõike seda autodega kruiisimist ja tüdrukute sebimist ja muusikat ning raadio DJ kultust. Minu arust hästi dokumenteeritud, oli äge küll, eriti muusikaosa. Pidigi olema üks esimesi mainstream filme, mis kasutas tolleaja edetabelihitte, konkreetselt naturaalset ansamblimuusikat, mitte orkestratsiooniseadeid. Easy Rider 1969 aastal oli ennem selle lahendusega tehtud muusikaosas, tänapäeval on see norm a tollal peeti American Graffitit avangardfilmiks. Nojah, see oli teine film üldse Lucasel, esimene oli ka suht avangardne ulmekas THX1138. No ega ja oligi, et käsikirja teise täispika jaoks Lucas kirjutas valmis aga  stuudiod väga ei võtnud vedu. Kõik lükkasid tagasi selle projekti. Olevat öeldud, et "Mees meil on NIME vaja postrile" "Mismõttes nime - mul on tegelased 17 aastased, kus ma teile selle tähe leian?" imestas Lucas aga siis tuli Francis Coppolaga jutuks uus projekt ja Lucas pakkus, et ole hea hakka produtsendiks. No ja siis oli juba lihtsam - siin on teile NIMI. ( Coppolal oli eelmine aasta Godfather" just välja tulnud ). Muusika suhtes Lucas veel rääkis DVD lisades olevas pooleteisetunnises dokfilmis, et kõik lood sai ekstra valitud ja isegi veel nii ekstra, et ka stseenid said pmtselt tehtud nii, et sobiks parasjagu  taustal kõlava rocknroll hittlooga - soundtrack oli tõesti suurepärane. Film ise kvalifitseerub kahtlemata klassika alla, mis tähendab, et oli ka nüüd huvitav ja mitte igav vaatamine.