Ahaa - seda ma arvasin isegi endamisi varem juba, et neid Itaalia 60ndate maskis ja kostüümis tegelaste filme võib vist liigitada "fumettikino" kategooriasse. "Mister-X"-i plaadiümbrise nurgas oligi ilusasti must-valgelt kirjas "fumetti cinema". Fumetti siis tähendab it keeles koomiksit, eriti just 60ndate pulpkoomiksit a et veel paremini aru saada teemast siis seekord tegin lausa ringvaatega seansi! Ringvaateks oli üks Itaalia tv jaoks tehtud lühike dokufilmike, kus oli veidi nende koomiksiajalugu ja kiideti Guido Crepax-i loomingut, et väga kinematograafiline, näidati kuidas Crepax murdis klassikalised rangelt nelinurksed koomiksipaneelid piirideta joonistusteks. Endale suure üllatusena sain dokist ühe täitsa tuntud filmirežhissööri Crepaxi koomiksitest inspi saanud varajase filmi teada, läks vaatamislisti koheselt! A "Mister- X" ise oli nüüd küll mumeelest kõige lahjem siiamaani nähtutest. Teadsin kl eelnevalt loetud arvustustest, et aeglase tempoga, no hea kl, see pole nüüd niiväga viga a põhikangelasel võttis kuskil 40 mintsa aega, et oma kostüümi pugeda üldse. Esimene etteaste oli samas suht cool, seda eelkõige tänu kärsale, mis ennem missiooni ette pandi a filmi lõpus ei pannud maskigi pähe ega midagi ja üldse tegelt oli tegu mitte superkangelasega vaid meistervargaga, kes kasutas bondilikke tehhnikaleiutisi. Vaatangi, et tolleaja arusaamine superkangelasest Itaalias oli pmtselt James Bond superkangelase kostüümis kelle spetsialiteediks enamasti igasugu kõrgema klassi sissemurdmised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar