Mõni aeg tagasi filmiuudistest uuemaid kantrifilme otsides selgus, et sihuke kena plakatiga täitsagi lubav on värskelt valminud, võtsin isiklikku kinokavva kah kuid ootamatult üleöö oli TBCB siinkandis megakuulus äkitsi! Pöffil lõi põhilaineid ning isegi näed tavakinno jõudis lõpuks! Muidugi veel hommikul olid mu eelmüügist võetud piletid ainukesed mis saaliplaanis tumedate kohtadena näha sai, õhtul selgus, et seanss võib öelda täitsa väljamüüdud saalile läks. Käiakse küll ka muud, kui hollywoodi vaatamas, meeldiv tõdeda. Enam-vähem soliidne publik kah ning sai juba vaikselt filmi sisse elada, kui tsahh, mingi kümneminutilise hilinemisega saabus taharitta keegi kihistav paarike. Ja tunduski, et kergelt pekki sõidab see kinokülastus seekord, sest jutusuminat ja naerukihinat jagus pikalt ja suht pidevalt. Come on, filmi algust need tulijad ei näinud eksole ja seega ei tajunud vist, et päris tõsine teema käib või siis olidki jõhkralt ebaviisakad isendid, aga õnneks varsti vaibus ära see kihistamine! Film oli lihtsalt nii kõva ning tasemel, et lahendas ise probleemi elegantselt, esimese suurema muusikanumbriga tõmmates ka need kõige ignorantlikumad kinokülastajad oma lummusesse. Kui seanss lõppes, siis esimene emotsioon oli endal, et nüüd sai küll draamat täie raha eest ning võis rahul olla üldelamusega, sest leidus lausa selliseid stseene vaatamise ajal kus ihukarvad tõusid turri - hea töö! Peale ägedate muusikasteenide olid ka näitlejatööd märkimisväärselt väga head, nii nais - kui meespeaosa, pluss bändirahvas. Filmi lõpp oli tänu bändipoistele veel eriti okei, sai lahkuda positiivse meeloluga ja oli selles näidatud filmiloos teisigi mälestusväärseid seiku mida sai pikemalt edasi arutatud peale filmi, kantrivideode ja küünlavalguse taustal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar