Seda filmi sai küll nüüd pikalt oodatud. Mitte päris sellles võtmes, et ootad VÄGA - ses mõttes kiiret ei olnud tõesti aga maailma esikas oli 31 august ja mäletan väga hästi, et Forum Cinema oli kuupäevaks Eesti esikale pandud 12 september. No ja siis ootasidki, aga ei miskit. Igatahes tundus nokitav teema - suure depressiooni ja keeluseaduse ajastu USA-s kolmekümnendatel, maffia ja salaviin. Tegijad mehed ka kõik kirjas - maakera kuklapoolelt Nick Cave käsikirja autor ( Matt Bounduranti "The wettest country of the world" romaani baasil, pojapoeg ta filmis olnud vendadel üks ) ja John Hillcoat rež. Nende varasem koostöö The Proposition oli päris tahe tükk, mäletan. Siis näitlejatest muidugi totaalne isiklik lemmik Gary Oldman, keda oleks võinud rohkem kasutada ( alati rohkem ) ja Tom Hardy - selle venna rollidel tasub silma peal hoida, kutt võtab põhjalikult ette oma osatäitmised. Viimane uudis oli hiljuti, et uus Mad Max on tema, kiidan heaks. No ja Guy Pearce samuti on nii mõneski filmis vägagi okoo osatäitmisega hakkama saanud. Vahepeal lugesin veel keeluseaduse kohta veitsa ajalugu ka lisaks ja seda enam tahtsin näha aga mida polnud oli film suurel ekraanil. Pea-aegu oleks tõesti dvd variandi valinud aga nagu ütleb vanasõna - parem Hilja, kui mitte keegi ja nüüd siis, aasta lõpuks halastati. Kinno läksin nüüd mitte väga suurte ootustega, sest enamus kriitikuid sildistas keskpärase pähe. Enim meeldis mulle Sight and Soundi okt numbri spetsiaalne artikkel "The moonshine boys" kus kirjutati pikemalt sellest gangsterkrimifilmi alamžanrist - nimelt siis salaalkoholi teemal filmid - mis olevat veelgi spetsiifilisemalt aind USA ja Skandinaavia kinos esindatud. Kokkuvõttes oli ka S&S arvamus, et on erinevaid katseid olnud aga päris sellist tippfilmi veel pole ( inc Lawless ). Mõned nimed noppisin välja, eks näis. Nii aga siis nüüd kinos olin küll pmtselt kohe teemas sees ja mulle väga meeldis. Kõik see loodus mis seal oli ( huvitav, mis puud need on sellised, mis seal olid, oksad ripuvad maani, väga lahe ), ajastu ning näitlejad olid nagu peab tasemel. Pluss maitsekad muusikapalad taustaks ( Nick Cavel tuleb või on juba väljas uus plaat muide, Koit Raudsepp kiitis igathes ette juba hiljuti oma saates ). Vbla veidi liiga vägivaldne kohati - kõrval mul paar kohta üks õrnema soo esindaja üsna emotsionaalselt oigas ja ägas aga pärast juba leppis ja tulid aind sosinad "oh jumal! stiilis. A see ei segand vaatamist pealegi oli balansseeritud suht vist filmitegijatel ikka see vägivald kokkuvõttes ja ju siis oli selline aeg. Lisaks kiidan ka postrimaailma - olen hiljuti täheldanud trendi , et igale tegelasele oma poster, seekord postriportreed on hästi tehtud. Lisaks on veel ekstra kunstnike poolt disainitud stiilset kraami. Et kui virisema peaks siis sedasama mis alguseski nurisesin - oleks võinud saalist väljuda sügisõhku ja kirjude vahtralehtede maailma aga mitte külma talvehange lennata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar