Ai ai ai. Nüüd juhtus küll festivalikavas vist väike eksitus, korraldaja pealiskaudsuse tõttu. Film läks kavva seetõttu, et Rumeenia ( päritolu ) režhissöör, eksole, seda esiteks. Mul oli meeles küll, kui Balkan Melodie dokfilmis Rumeenia pasunabändi liider rääkis, et ühel balkanmuusika festivalil arvati, et nemad ei ole balkanimaa. "Oleme küll!" kinnitas ta rõõmsalt ja kontrollisin pärast wikist lausa järgi : "Balkani poolsaare pindala on 629 000 ruutkilomeetrit ning ta jaguneb mitme riigi vahel. Need on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Kreeka, Rumeenia, Serbia, Kosovo, Sloveenia, ja Türgi (Euroopa-osa )". Parima filmimuusika ja parima soundi auhind 2010 ( Cesar award ) ning esmapilgul ainult kiitvaid hinnanguid saanud internetis. Sisu kokkuvõtet peale neid eelmisi fakte teadasaades juba kergelt diagonaalis lugedes jäi silma, et tegu peaks olema ühe rumeenia mustlasorkestri seiklustega Moskvas. Aga kui läks vaatamiseks, siis selgus, et vastupidi, Moskvast üks orkester läheb Pariisi, kuda ma niii valesti sain aru, olin veitsa pettunud koheselt ja ega väga usutav see süžhee ei olnud kokkuvõttes, siuke rahvajant. Ei ole slapstick tüüpi filmide austaja paraku... Süžhee keeras veel mingiks kergeks peredraamaks, mis kah eriti ei sobinud sinna filmi mu arust ning seoses selle draamateemaga hakkasid konkreetsed heietsuslikud pikad venimuskohad tulema järjest enam ja kiskusid tempo maha. Küll aga filmi kulminatsioon oli unustamatult ülihea, seda küll filmivälistel põhjustel, korralikult ei näinudki esimene vaatamiskord, järgmine päev sai üle vaadatud, jaajaa, 5.1 sound tõepoolest hästi kõlas. Youtupsis on "Le Concert" lõpp päris mitmel kasutajal üles laaditud täispikkuses, kommentaaride järgi tundub, et rahvale siiski üldiselt väga meeldis see film.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar