1992 oli veel ennem sõjaaega sealkandis, et siis Jugoslaavia nimi valmimisriigiks märgitud. Täpsemalt siiski puhtalt Serbia film. Selline südamlikumat sorti, oli nii kurbust, rõõmu kui ka muusikat. Mitte nüüd Emir Kusturica tasemel a selline tavaline. Peale kommunismi ajastu lõppemist oli elu nagu ta oli ja see film oligi elust. Natuke ühe perekonna lõhkiminekust ja tülidest ja siis natuke vanaduse teemast, et ei ole oma kodus konutamine see õige värk. No nagu ikka, et tuleb keegi vanade ellu, võõras ja siis vanad chillivad mööda linna ringi, käivad restoranides ja naudivad elu, niikaua kui veel on seda elukest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar