Koolivaheajal käis noorem generatsioon külas ning veitsa oli isegi nuputamist, mida küll koos pojaga vaadata võiks a välja nuputasin omaarust täitsa õige lahenduse. Sest siis, kui suhtlemist tihedamalt oli sai Marveli logo algusega filme vaadatud koos ära nii kinos kui kodus pea kõik mis tehti. Värsket popkorni tegin kõrvale - nagu vanadel headel aegadel. Ise ma olen muidu suur koomiksisõber aga superherokoomikseid väga ei olegi riiulis, mõned ikka leiab aga üldiselt kasinalt on esindatud see koomiksi kõige populaarsem žanr. Filmide fänn nüüd kah just mite niiväga tegelikult, eksole, kuid näiteks X-mani universumi esimese filmi emotsiooni mäletan küll väga hästi! Ekraani kinos kui sai ühel poolhommikusael seansil käidud - kerge seis tekib ühel bakenbardidega mehel kuskil kõrtsis ja siis pikapauto sõit talvisel metsateel ja oli koheselt aru saada, et täitsa äge film tuleb siit, nojah see oli ju üks kõige esimesemastest "uue laine" koomiksifilmidest. Ehk siis "uus laine" tõi sisse inimlikud ja haavatavad mõõtmed supertegelastesse ja tipprežhisööride käe all hakkas tulema järjest täiesti soliidseid ning arvestatavaid filme sellest žanrist. Wolverine oligi sealt esimesest X-mani elamusest endiselt täitsa meeles, kui suht äge kuju, vaat, et kõige ägedam kogu kambast oma bakenbardidega. Seekordne seiklus oli nõksa lahjem tervikuna imo aga kuna tegevus toimus Jaapanis siis oli eksootiline ning ära sa märgi - ka filmitegelaste jutt oli autentselt jaapanikeelne säilitatud, see oli mõnus nüanss . Sai isegi ära õpitud, et jaapani keeles on head isu soovimine - "itadakimas".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar