Tegelt oli plaan kinno minna vesternit vaatama aga kinosoleva pikkus ca kolm tundi ja tuli kohe meelde kuidas Pilveatlase ajal, kuna ei olnud väljapuhanud, pimedas kinosaalis uni tahtis tulla. Et jäin seekord esialgu kodu pidama, sest on aeg õppida tehtud vigadest ja tegin n.ö. kerget eelsoojendust. Õige oleks vist olnud tegelt mingi itaalia spagetikas, vbla isegi mõni Django-sarjast soojenduseks võtta aga eelmine kuu lõpp just pani Lawmani režhissöör Michael Winner saba ( Death Wish I - III ) ja tema vesternid pidid päris hästi välja kukkunud olema, siis miks mitte väike mälestusseanss ka ühtlasi. Ehkki ma ameerika vesternitest ei hooli, sest pole nende seast asjalikke eriti trehvanud. Spageti-omadele võib kindel olla alati aga usakad võtavad liiga tõsiselt seda žanri mu jaoks. Lawman oli siiski pea-aegu juba italo tase - noh, et konkreetne lugu, kättemaks ja on põmmutamist ja ei ole üleliigset ballasti eriti. Kättemaksjaks oli Burt Lancaster, keda ma ära ei tundnud näo järgi, kuskil keset filmi lausa panin seisma filmi ja uurisin suures plaanis - no ei saanud mina aru, et tema just - hääl oli küll sama aga nägu mitte. Kokkuvõttes igati tubli vestern tõesti ja eks varsti kinos see 3h põhilaks ootab ees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar