
"
Who's that stumblin' around in the dark? State your business or prepare to get winged!" - "Good cold evening gentlemen. Amongst your inventory iv'e been led to believe is a specimen i'm keen to aquire." Nii ta algas - Tarantino ammulubatud spagetivestern ( ise väidab ta , et ei ole spagetikas vaid "southern", niisama edev tahab olla lissalt, imo ) Jamie Bernard oma Tarantino elulooraamatus kirjutas, et QT filmidel kehtib "
expect the unexpected" ( oota ootamatut ) teooria ja Django puhul kehtis see ju täiega. Kogu aeg oli mingi kavalus sees ja ei teadnud mismoodi üks või teine stseen lõppeda võib ja oligi põnev mul, kui vaatajal. No ja kui just põnev parasjagu polnud siis oli niisama
eyecandy sest ilus oli ka kogu aeg, kõik see ajastu ma mõtlen, detailid paigas, hea töö kujunduse poolest. Äh, misma siin ikka jauran, ülikõva oli kõik, see 3h lendas üsna käbe, ei saanud arugi, kui läbi. Tõepoolest, vabalt võiks minna kunagi ka teist korda vaatama - seda ma ise muidu hellalt imestasin, kui ükspäev oli järjekordselt tõsine tahtmine kinno Django pärast minna ja siis kui jutuks tuli see kinoplaan, Tauri poolt eelnevalt läbi hüpates, oli too kohe nõus teist korda vaatama minema - "mismõttes, 3 tunnine film ju" imestasin endamisi a siiski tooõhtu ei jõudnudki... A ja seda kiidan ka, et kui reaalne minek oli lõpuks, siis ettenägelikult lendasin peale ilusti täesti väljapuhanuna, ikkagi inimene suudab õppida eelnevast kogemusest, ära sa ütle. No ja peale filmi olin veel nii reibas, et koju jõudes koheselt laadisin alla filmi soundtracki mille saatel tegin üks mehine liharoog ja tantsisin omaette paar tantsusammu toas, seda nalja pole tükk aega juhtunud :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar