Eelmine film sai vaadatud tänu huvitavale karakterile, eksole. Black Swan - kui poleks Darren Aronofsky film - ei ole kindel, kas oleks huvi olnud. Siiamaani vist pea kõik kuti toodang ära vaadatud ( Requiem mitte täielikult - nii sõrmede vahelt piiludes, sest kogu aeg oli laenus omal ajal ja kes tagasi tõid rääkisid aind hirmulugusi ). Oli kiusatus isegi kinno minna aga kartsin, päriselt ka. Kartsin just neidsamu asju mida oligi oodata ja näidati suures plaanis - ma pean silmas siin neid füüsiliselt endaski valu tekitavaid suuri plaane endavigastamisest jms. Ei ole kerged filmid tal kunagi olnud ja lugesin, et Black Swani tegemise ajal olla ta just naisest lahku läinud ja Natalie Portman kurtis ka ühes intervjuus, et võtteplatsil ei olnud Darreniga töötamine kõige meeldivam elamus - olgugi, et Portman ise balletiga 4-13 aastasena aktiivselt tegelenud. Samas on mulle alati tundunud see balletiteema üks hardcore trenn ja film aind kinnitas seda arvamust. A no samas mulle meeldis kokkuvõttes omal moel, eks härra rezhissööril on oma stiil ja olgugi raske vaadata aeg-ajalt, oli samas huvitav. Lõpust minu aju aru ei saanud aga siis lugesin juurde ja nüüd pilt selge mis toimus. Meelde jäi veel loomulikult Mila Kunis kes oli üks mahe kähmakas ja Vincent Casseliga filmid on kah tegelt mul watchlistis juba 10 aastat kõik a seda mai teadnudki, et Vincent mängib, puhas rezhissööri fännamine siinpool ekraani.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar