VARES 2004

"Heh-heh-heh, no täielik vares on olla" naeris Romka mulle telefonis, kui ma hel, et uurida kuidas enesetunne on? Minuarust aasta TOP 10-nesse kuuluv nali, igatahes. Endal oli ka suht niitsekas olemine, kell oli mingi kaksteist päeval umbes ja olin mõnusasti uue zum-zumi terassil, jõin kohvi ja lugesin uuest ulmeantoloogiast ühe lemmikautori Robert Schekley jutte. Ma ikka käin aeg-ajalt zumis kohvi joomas, hea on suvel puu all istuda ja kohv on seal ka hea. A see on eri teema üldse. Igatahes Romkale sai helistatud, et uurida kas ta magada sai ikka a kõik oli korras olnud - kutt oli veel paar pitsi viina joonud ja siis natsa neid plaate kuulanud, mis ta eelmine õhtu Christeri juures naise sünnipäevaks tegi. E-Z Rollers ntx oli üks, just see vana, kus vahelehel Illusiooni peost üks pilt sees. See oli kõva pidu kusjuures, isiklikult ma pole kunagi nii kõrgel olnud - ronisin lausa mingi nipiga trepikäsipuid kasutades üles lakke, mäletan. Noh nii ikka, et käega sain lage puutuda. Ja siis vaatasin kuidas all möll kees, täis möll oli, kõike ära ei saagi rääkida ausalt mis toimus a vist oli see pidu see, kui ma sellise tüübiga nagu Toel tuttavaks sain. Minu arust oli. A nüüd jälle jutt läheb sohu mul, katsuks ikka filmiteemale truuks jääda. Niisiis - eelmine õhtu kujunes mul, Romkal ja Christeril ja Chrisi pruudil ( kes tuli hiljem) filmi saatel. Kusjuures Soome film - Vares oli kavas. A Christeri poole ma sattusin nii, et tegelikult ammu juba pidin talle Sopranode esimest kaht hooaega viima ja nüüd siis oli kindel päev kokkulepitud. A kui see päev kohale jõudis siis ma üldse ei tahtnud eriti minna, sest saabusin koju alles kell kuus hommikul ja noh, teate ise. ( siia nüüd võiks pikalt kirj mis toimus eelmine öö, aga ma säästan) A võtsin ennast kokku ja ei kahetse. Sest tagantjärgi mõeldes oli seltskond jumala õige - juba seepärast, et ükskord me zumis paugutasime hotshotte ja rääkisime justnimelt Soome filmidest, Bad Luck Love ja Paha Maa ja üldse tundub mulle koos Matti Nykäneni filmiga, et Soome näitlejad hakkavad nägupidi tuttavaks saama. ( üks huvitav film on sommidel see aasta veel valmis saanud - Minä ja Morrison) Vareses oli ka palju tüüpe keda juba teadsid, see oli üks emotsioon filmist. Noja teine emotsioon oli selline, et mulle tundus nagu vaataks sihukest soome pulp-crime mooviet, et vihma sadas nagu Se7enis kogu aeg ja kaks rumalat kurjategijat oli, kelle omavaheline dialoog pidi naljakas ja cool olema nagu Fargos( no nats vbla oli ka) ja lõpp meenutas mulle aasia actionfilme, kus siis lõpus ikka vanades mahajäetud tehasehoones jõugud kokku saavad ja asju klaarivad. Ei ütle nimelt nagu Reservoir Dogsis sest Q.T. on ju just aasia filmidest maha viksind need teemad. Novat. Kaks eriti head asja oli ka, üks oli see, et niikui ma endamisi sain mõelda, et "soomlaste Pulp Fiction" nii ka ekraanil mainiti Pulp Fictionit ja see teine äge asi mul meelde ei tule kahjuks, ikkagi umbes kuu aega on vist möödas sellest õhtust. Ega jah, mälu pole enam see, sestap ongi hea blogi pidada.