DAZED & CONFUSED 1993

Noja järgmine päev algas nii, et Hämäläinen oli tööle lipsanud ( kõva vend, arvestades et seljataga pikk päev ja magama sai ta umbes pool kolm vist) ja Kets oli kah just ärganud, väiksed võilad ja siis korra läksime veel rõdu peale vaadet vaatama reggae taustal, kusjuures lemmiklooks ( 2 x ) The Baba Brooks Bandi lugu Hooligans, selline jamaica-päti-ska-reggae, pärisreibas. Novat siis, päike paistis ja Tauri filosofeeris kui tore on niiviisi päeva alustada - et reggae ja päiksega. Aga siiski oli plaan, et lähmekohe varsti linna peale asju ajama. Aga enne linnaminekut ma leidsin oma Dazed & Confused special Flashback editioni dvd üles, mida eile õhtul ei leidnud, no mõnikord on nii, et otsid otsid a järgmine päev nagu on nina all kohe ja imestad, et kuidas ometi ei näinud. A sealt pealt tahtsin specialid ennem ära vaadata - no seal oli üks marihuaana ajaloost selline mõnusa hiphopsaundiga ringvaade, siis oli seal veel Vansi reklaam ja mingi paar 70ndate reklaami ( ilmselt sama efekt oleks Harry Egipty reklaam eestlastel dvd-lisades ajastufilmi omal a USA omad ei pakkunud mulle küll midagi nalja ja siis oli seal veel 9 neverseen deleted stseeni - mis osutusidki lõksuks omamoodi, sest kui need stseenid läbi said siis Kets ütles, "noh neid võikski vaatama jääda" mis tähendas seda, et me vaatasime terve filmi ära jutti. Tegin aga veel rohelist jasmiini teed ( Miski lõhnab siin, kui jasmiin!" ) ja siis tuli veel eri üllatusmoment, kui vahepeal arutasime oma Amsterdami-reisi rõdul. Sweet! A film ise on üks mu lemmikuid, see Dazed & Confused, rezhissöör Richard Linklateri oma ja räägib ühest 1976 aasta koolilõpupäevast. Kõige mõnusam tegelane on jätkuvalt Wooderson, 30ndates rõll, kes kes rahulolevalt Arcade ees hängides oma elufilosoofiat tutvustab - endal vanakooli moodi suitsupakk õlakäisesse keeratud. A seekord me hoidsime tegelasel Slateril ekstra silma peal - lihtsalt hämmastav kuidas kutt oli alati kogu aeg kellegi autos või siis niisama kaadris, ise kogu aeg jumalast pilves. Ei, tore film on ja ma ei teagi mitu korda ma seda näinud olen, päris palju ja muudkui aga vaataks veel iga kell. No ja siis kui D&C läbi sai oli meil juba plaanid tehtud, et pizza tuleb võtta linnas, nii ka tegime ja tähelepanuväärne oli, et Ketsi hapuksläinud vaadiõlle vaheteti ilma nurisemata ära pudelioma vastu seal ( pizza oli tip-top!) ja siis pärast käisime veel TÜ looja Rootsi kuninga Gustavi ausamba juures ja siis väärika lõpupunkti kogu sellele 1,5 päevasele total chillile sai pandud Werneri kohvikus, kus pakuti päris huvitavat porgandikooki. Werneri õue saabus Saimon ka oma pruudi ja tolle sõbrannaga ja kinnitas, et üleval on Tartu kõige parem köök - nooh, seda infot peab ka kunagi kontrollima aga kunagi hiljem. Igatahes ettepanek oli tralli jätkata aga ma viisakalt ütlesin ei ja läksin raamatukokku hoopis. Nohik nagu ma olen, jeee!

"That's what I love about these high school girls, man. I get older, they stay the same age"