LE DOULOS 1962

"Noni!" ütleks Anti, ma kahtlustan, kui ma ütleks, et kõik need kiidungid mis ma prantsuse uue laine rezhisööride kohta kuulnud olen, espessially Jean-Pierre Melville kohta , ongi täiesti tõsi. Jah, tead ju küll seda teemat, et keegi hullult kiidab mingit filmi a siis ise vaatad, et polegi midagi asi ju, et mida seal kiita on? ( ntx keegi Nuxx onju kiidab raskelt a siuke tunne jääb, et oled hullult persest saanud, noh, pean tunnistama, et mõnikord ongi meelega nii kiidetud, a see selleks) Igatahes Le Doulous oli ülikõva film noir - just selline nagu mu arust peabki olema. Vaatasin kohe esimesest kaadrist praktiliselt juba suu ammuli, nii hea oli. Sest esimene kaader oli väljendi "Le Doulos" sõnastiku tähendus - oi ma armastan selliseid alguskaadreid Pulp Fictionist saadik. Noja siis tuli juba suurelt - BELMONDO - ja siis edasi tuli Jean- Pierre Melville ja siis edasi tulid ja olid mehed raincoatides, kes ajasid omi asju. Peaaegu perfect film noir. Lõpupoole ma arvasin mingi hetk, et noh, ongi kõik, lugu läbi ja kohe tuleb FIN kiri aga valesti arvasin, oma 10 minti oli veel filmi ja sellised teemad toodi sisse, et....säh sulle "kogu lugu". Vbla muidugi mängis oma osa ka olukord kus ma olin - Peipsi ääres ühes suvilas, vaikselt sõbraga vaatasime väiksest sony telekast - seal ma kahjuks jaanipäeval ei saanud olla, a oli võimalus n.ö. post-jaanipäeva pidada. Esimene päev filme ei jõudnud vaadata, sest oli vaja Budweiserit ja Heinekeni libistades pläägutada liivakünka peal tugitoolides, vaatega järvele, samal ajal naised autoga lisaõllede ja sigarite järgi saadetud ning õhtul sai ka saunas käia, mis oli omapärane, kuna lava ei olnud valmis veel, niiet pidi tabureti peal istuma ja leilitama. Aga Pepsi järve sai endiselt üle liivaluite lipata naked, mingi 100 m umbes aint. Classic! Ja nii läbi võttis, et filmi ei jaksanud. A teine päev oli veel ägedam, sest käisin esimest korda elus rabas - Kotka matkarada - ja seal hüppasin ka korraks laukasse. Vat see oli suplus! Selline rababossi tunne oli kohe pärast. Tärivere vaatetornis käisn ka ja sõin Iisaku pagariäri koduseid pirukaid hoolega, kahe suupoolega. Super minipuhkus!

LE FIN?