SERPICO 1973

Serpico sai valitud Al Pacino pärast ja midagi pole teha - jälle ülikõva esitus mehe poolt. Terve film oli teda täis ja igast variantides. Film ühest võmmist, keda siis Pacino mängib - selline natsa mässuline võmm on ja ei karda ta eriti kedagi, kui vast välja arvata ta oma jaoskonna kaaslased, sest Serpico on selline võmm, kes altkäemaksu ei võta. "Who can trust a cop, who don't take a money?" - on teised hämmingus aga nii on. Ja kui siin kinodes praegu filmis Departed on teemad, et maffia nuhib võmmide järgi ja vastupidi, siis Serpico on natsa deebim, sest Pacino peab omade järgi nuhkima ja omad teavad seda. Mõtisklesin natuke filmi vaatamise ajal ka selle üle, et vanasti oli ikka aega karakteri ülesehituseks ja selline mõnus , vbla vahest tõesti liiga aeglane tempo on, aga ikka iga kell etem , kui tänapäeva ultrakiired plahvatuste-filmid millest ma poole pealt järje ära kaotan ja lõpus mitte muhvigi enam ei jaga, olgem ausad. A Serpico ja Pacino juurde tagasi tulles, siis Al oli selle osa teinud just peale Godfather I-te ja eks tal oli lust näidelda ja teha veel üks kõva roll. Paar eriti head nüket oli filmis, sest Serpico oli kontseptsiooniga sell ja, et undercoverina töödata, siis ta ise oli kah selline hippie look-a-like jope, muheda koera võttis ka, sellise karvapalli. A närvid läksid läbi tal ka ikka vahest lõpupoole. Ja siis olin seal Milos Formani Taking Off filmist ühte teatud episoodi meenutav stseen, kui ohvitseridele marihuaanat ja selle toimet tutvustati. Kutid torkasid koosolekuruumis endale plärud, ette ja Serpico sõps oli eriti teadja - " very good stuff" - pärast metroojaamas oli natuke ülemängitud see pilves olemine minu arust, aga ega ma ka ju ei tea kui kõva mant 70ndatel oli.

Happy moustache