BULLET 1996

Ja veel üks USA düsfunktsionaalse perekonna lugu. Ja samamoodi võiks rääkida erilisi mälestusi seoses selle filmiga - nagu näiteks tuleb mul meelde umbes sel ajal kui American Beautyt sai kinos käidud vaatamas üheksakümnendate lõpul oli Tartus Savi tänavas üks mõnus place, kus sai palju pühapäevahommikuid vastu võetud, suhteliselt meeldiva seltskonnaga ja suhteliselt oli värske viin ja suupisted ka alati lauas. Vat ja ma mäletan seal sai auru käigus kihla veetud, kas oli see nüüd Pleeriga või majaperemehe endaga, või mõlemaga, et Bulletis, kui Miki välja vangist saab ja heroiini autos semudega kohe süstima hakkab, siis taustaks mängib Barry White. Mina ei uskunud. A pandi film peale ja olingi kihlveo kaotanud. Nii on meeles. Või siis nüüd tiba uuem mälestus, nii aasta tagasi, kui Väike Mell rääkis mulle, et tal on üks eriline film, mida ta ikka ja jälle vaadanud on, igas olukorras - Bullet. Nii pakkus, et üks 30 korda on näinud. Jaa, mõtlesin mina endamisi, kõva saavutus. Vahepeal väike Mell käis ringi kah, nagu Micky Rourke karakter, täpselt siuke outfit oli, kapuuts peas ja kulges omi radu. Muidu Mellil on veel lemmikfilme, näiteks They Live - niiet hea maitsega on ta, nii omavahel öeldes. A Bullet sai endal vist kuskil kolmandat-neljandat korda vaadatud ja ikka väga hea on jah. Juudi perekond kes seal on ikka eriline, eriti muidugi vietnami sõja psühhost veteran kes alukate väel mööda maja tolgendab ja ema käest relvaostuks raha lunib. ( Ted Levine mängib). Mu arust moodne klassika ja kuldfilm.

Barry White, changes my life...