Vaata kui hea on, et on enam-vähem korralik filmikogu võtta kodus. Et kui tuju tuleb saab mõnusasti ise sättida mida vaadata tahad. Peale Usual Suspectsi tahtsin ma veel Kevin Spaceyt näha ja oli kohe võtta Am Beauty, noja kommentaarirada polnud ma kuulanud ka. A kõigepealt vaatasin niisama, sest see on üks muhe film. Mu jaoks küll. Alates 1999 aastast kui esimest korda kinos vaatamas käisin - oi ma mäletan, et sain päris mitu elamust. Saal oli rahvast täis ja istekohad olid kuskil umbes kolmas rida vasakult, mitte just kõige edulisemad, samas on hullemaid istekohti olnud, näiteks Diskotantsija oli vanas Ekraanis vabtsee 2 rida vasakult esimene ja läbi ussimunni saadud pilet - järjekorrad olid ju vanasti kinodes meeletud, eriti Ekraani ees, kui hitid olid ja ära märgiks veel istekohtade topis Star Warsi I osa, mis oli kah Ekraani väikses saalis teine rida. A no harjus ära ja oli omamoodi ägegi, eriti veealune maailm, nagu ise oleks sees olnud või midagi. Aga jah, American Beauty, tookord sügisel vist? kolmas rida ja elukoht oli muidugi kui plastikkott tantsis suurelt ekraanil - mu arust oli siis tunda terves saalis seda "erilist" tunnet , no et rahvas oli hiirvait ja said kõik ilusati pihta kui vingelt ilus see kõik hetk on. Nojah, siis esimese vaatamise ajal ma sain ka vapustatud sellest et vist oli see esimene n.ö. "suur" film kus nii positiivses valguses ja üldse marihuaana tarbimist näidati. Wow! - mõtlesin ma toona. Kommentaaris kusjuures rezhissöör Sam Mendes ise mainib kah, et suitsetamise vastu pole tal midagi ja et on isegi paar aastat aktiivselt pothead olnud. Ja, et üks päris reaalne filmi pealkirjavariant oli "Joint of Destiny". Peale tema rääkis ka käsikirja autor Alan Ball paar sõna sekka, mõned mõnusad killud igatahes, näiteks, kui seal Mena Suvari Angela ütleb Lesteri tütrele , et "kindlasti sa tahad saada Buddyga 10 000 last - siis see on tegelt pärit ühelt u2 kontsertilt, kui Alan kuulis, üks fännitar hüüdis Bonole täpselt nii ja siis pani selle killu scripti kirja, vat sellised nükked . A Sam tunnistas üles ka, et ikka siin-seal oli ta kärpinud scripti, Alan eriti ei vaielnud vastu, no mis tal öelda oligi, eks Sam põhjendas ära ka miks. Ja kui ma lugesin ennem netist, üks kirjutas, et kommentaar on täitsa kuulatav - "kui midagi, siis valgustusest saate küll hea ülevaate" - irw, seda küll, kahtlemata. Mis veel kirja panna, muidugi muusika oli super sobiv jne. Päris kõik oli hea ja mulle meeldis tegelikult ikka väga. Siiamaani, kui kusagil tänaval sellist tuule käes tantsivat plastikaatkotti näen tuleb mulle alati American Beauty meelde...
4 kommentaari:
Minu arvamus: http://ulmeguru.blogspot.com/2007/01/american-beauty-1999.html
Oh, sa sureks kommentaari kuulates päris ära, sest seal seletatakse ikka piinlikkuseni kõik puust ja punaseks mis ja kes ja kus ja milleks :)
A ikkagi, norm feelingufilm üldiselt.
Sellepärast ma neid kommentaare ka kungi ei kuula... film on valmis ja kõik... see, mida tegija pärast seletab või vabandab, see ei pea mulle korda minema ja ei lähe ka... umbes samadel põhjustel ei kannata ma ka seda, kui kirjanik seletab, et mida ta oma raamatus teha tahtis ja kuidas seda mõista tuleb...
Aga inimesed on ju erinevad...
No mõned kommentaarirajad on väga head, just need kus tegijad ise vabalt võtavad. Eriti mulle muidugi igast B-filmide omad meeldivad, sest seal pole midagi seletada või vabandada suurt, materjal on juba selline, tead küll ;)
Ootangi põnevusega Evil Dead sarja luksväljaannet kus siis härra Bruce Campbell isiklikult kommenteerimas! Sam Raimi on teise raja peal omaette .
Ja räägitakse, et David Cronenbergi ja Q.T kommentaarid olla väga head.
Verhoeveni kommentaar Robocopile kah olla kuulamist väärt.
Postita kommentaar