Reszhissøør : Daniel Gabner
Eelmisel sügisel Amsterdamis turismireisil olles sattusin sealsele IDFA festivalile, mis oli eriti åge, nii åge et passisin suurema osa øhtuist kinosaalis. IDFA on siis maailma suurim dok filmide fest. Kusjuures ennem ma olin üsna ülbe ja pølastav dokumentaalfilmi, kui zhanri suhtes. Aga ønneks said seal eelarvamused hajutatud ja ma olen ka dokumentaalfilmid oma isiklikku "vaata-kindlasti" listi pannud, kui midagi mårkimisvåårset silma alla satub. Filmis Haschisch nåiteks on sakslane Daniel Gabner filmikaameratega ühes Maroko mågikülas, kus talud tegelevad ja on tegelenud juba aastasadu paljudes riikides keelatud produkti kasvatamisega. Marokos kusjuures ka on keelatud, aga nagu kohalik talumees ütles vangi pannakse need kellel våhe raha on. Phmtselt midagi erilist see film pole, tavaline lihtne külaelu. Muidugi paar-kolm køva kohta on, nåiteks kui saagi kvaliteeti ja møju testitakse. Sellised påikesest pruunid ning kodupüksidressides vanamehenåssid istusid suht liikumatult mingi kivionni ees tykk aega ja siis åårmine kohmas, "et, øu sul, naabrimees, ikka see aasta vist ei ole eriti køva mant" ja passisid edasi. Kohalikke filosofeerijaid elumøtte ja vøimalikkuse üle oli ka omajagu nii noori kui vanu ja oma arvamust nad kaamerasse ka avaldasid. Korralik dokk selline, kokkuvøttes.
Sunglasses in the night
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar