BABA YAGA 1973
Rezhissøør: Corrado Farina, Osades: Caroll Barker, Isabelle De Funes, George Eastman, Muusika : Piero Umiliani

Ûhed mønusamad algustiitrid mis ma nåinud olen, eriti koos muusikaga vaadatuna. Blacula ja Black Belt Jones tiitrid ma måletan olid ka eriti head omal ajal ning mul on hea meel et kolmandaks køige gruuvimate algustiitrite seltskonda on sisenenud jårjekordselt B-tåhega algav B-film Baba Yaga. Noh, miksitud on Guido Grepaxi 60ndate koomiksit ja horrorit ja art-house'i ja arvustusi lugedes nåed , et on kasutatud sønu nagu - dreamlike atmosphere, mixing up fantasy and reality, very offbeat, trippy movie, anything can and will happen, stunning tapestry of imagery, "giallo" movie on acid, jne . Køik on øige ka. Mitte midagi aru ei saanud, kui vaatasin , kohati tuli kerge 70ndate Lynchi-tunne peale, siis tabasid møttelt ennast, et see on køige køvem film mis ma elus nåinud olen ja muusika oli tøesti våga våga viis. Piero Umiliani, noh, itaalia easy-listeningi suurmeister ( okei, peale Morriconet muidugi) Søber Kets arvas poole filmi pealt, et " Ilmar Raag løøks kåsi pea peal kokku suurest røømust kui siukest friigifilmi nåeks" A vblla me olime veel eelmise filmi vaatamise møju all, kes seda teab?