Sain selle filmi jälile tänu raamatule "Destroy all movies"- sealses tutvustuses kiideti, et Martin Scorsese oskab nalja teha küll, sellist mustemat sorti. Vanas heas "ühe öö seiklused" stiilis lahendatud film, väga viis ju, mulle meeldivad sellised! "After Hours" meeldis kohe eriti. Jumala põnev oli, mis nüüd jälle juhtub ja see tunne, kui hakkad tajuma, et kõik nähtu sobitub järjest ja järjest rohkem ühte suurde pilti, kusjuures arusaadavasse pilti, mitte küll selles mõttes, et saad aru aga selles mõttes et tajud. Näitlejatööd olid head, kergelt see ei tulnud - "DAM" -is kirjutas ka sellest, et peaosalist kehastanud Griffin Dunne Scoresese nõudmisel ei maganud eriti, lisaks kehtestati ka tüübile seksikeeld võtete ajal, noh et saavutada vajalikku paranoilist olemise taset. Filmi script ja dialoogid olid võrratud - näiteks, kui peategelased on eksole kohvikus ja naine räägib kutile, et tema abikaasa oli filmihull, täielik, kõige lemmikum film oli "The Wizard Of Oz"....nii..... et kogu aeg abikaasa rääkis sellest filmist ainult ja kui nad armastust tegid siis kah kutt lõpetades karjus "Surrender Dorothy!", et oleks siis midagi normaalset karjund, et "oh God" vms a ei...naersin südamest või siis see metroo öövahetuse piletimüüja, kes teatab külma närviga, et tema mingit hinnaalandust ei tee, kuna võib oma töö kaotada - Griffin lunib küll, et "kuule, keegi ei saa kunagi sellest teada!" - vastus oli lihtsalt suurepärane "no ma võin minna pittu, täis juua ennast ja kellegile rääkida, kunagi ei tea ju"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar