Üks piirkond on veel mul suht lemmikute hulgas - Balkan. Aluse pani meeldimisele nooruses nähtud Emir Kusturica hoogsad mustlaskomöödiad ja no muidugi sealkandi muusika! "Beli beli svet" ei olnd küll komöödia - filmitutvustuses iseloomustati kui kreeka tragöödiat balkani moodi aga muusikat oli, sellist nukramat, akordioni ja viiuliga lüürilisemat tooni. Filmi tutvustusest jäi veel silma, et näitlejatöid kiideti - " isegi siis kui nad vaid laulavad otse kaamerasse on väga mõjuv". Huvitav, mõtlesin ja ega oligi nii, et pea iga põhitegelane mingil momendil esines lauluga. Esimene selline laul oli kohe alguses - no film algas, et näitas ühe baari kinnipanekut, habemik baariomanik luges kassat kui sisse sadas üks neiu, tellis õlle ja raki ( kohalik naps, isegi joonud toda ), ütles kl omanikule, et too on liiga vana a siis juba sõitis tsikli tagaistmel enda poole ja sai kotid taha, baariomanik lahkus ja oligi esimese laulu aeg... Olin päeval maganud ja ärkasin kl 11 õhtul, kui filmi peale laksisin...kui läbi sai, kella poole kolme ajal oli tahtmine veel üks film otsa vaadata aga no ei hakanud. Ma olen siiski üks film korraga poliitika vend. Ehkki ma kreeka tragöödiatega väga kursis pole siis filmi lõpuks sain aru, et ilmselt jaa, oli lugu iseenesest mõni klassikaline kuningas Oidipus vms a tänapäevases Serbias. Meeldis, et oli filmitud nii Belgradi suburbias, kui ka mere ääres kuurordis ja sai näha ka loodusvaateid, lisaks oli palju võtteid erinevates "puhvetites" nagu Aivo armastab kutsuda õllekaid ja restoranilaadseid asutusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar