Neljas osa tundub olevat enamuse Rocky fännide lemmik. Ei imesta, sest ta on actionirikas, ekstra lisatud emotsionaalsust juurde külma sõja aegse USA vs Venemaa vastaseisuga ja paras poolteist tundi pikk. Tjah, emotsionaalne elamus jäi mul isiklikult 100% siiski seekord saamata, sest tahtsin imdb-st korra üht detaili vaadata ennem filmi kohta aga seal on kohe selline spoiler kirjas, et...et tuju läks veidi äragi, sest...no see oli ikka überspoiler ja raske ka mitte märgata toda oli. See ka kehv, et ei olnud Bill Conti enam miskipärast soundtracki eest vastutav ja ega ei kiida mussi, lemmiklugu "Gonna fly now" ei kõlanudki seekord! Muidu muljetest veel niipalju, et Dolph Lundgren oli ikka jõhker monstrum, tõesõna. Siinkohal, kogu austuse juures jääb ikkagi veidi arusaamatuks 1985 aastal Napierville filmifestivalil välja antud parima näitleja auhind Ivan Drago rolli eest. Kahtlustan, et Lundgren ise oli kohal seal festaril ja lihtsalt kui auhinda ei oleks tulnud...siis... Ega nalja pole, sest filmiski lõpumatshi ajal nii umbes pool sellest olla päriselt poksi tehtud ( Stallone ise tahtis nii, et pool matshi oleks päris ) ning Dolph polnud kade sell ja pani lahkelt niukse tutaka ribidesse Slyle, et too viidi haiglasse, kus arvati, et auto on talle otsa sõitnud vms. Sly ise kommenteeris seda juhtumit väikse huumoriga oma intervjuus "Aint it a cool news" veebilehele nii - " So in a sense I was hit by “a streetcar named Drago.” Sealsamas leidub veel üks äge küsimus, et kui oleks poksiturniir Rocky saagas osalenud tüüpide vahel, siis kes võidaks - vastus on aus : "So in order of boxing skills and fighting ability, I would say Dolph Lundgren, myself, Mr. T, Paulie, and then Apollo Creed".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar