Looper - this generation's Matrix? - nii oli suurelt eelmise kuu ajakirja Total Film esikaanel küsimus. ( Sci-fi erinummer oli. Lugemist jagus.). Ja kuu aega ootasin põnevusega, et miuke siis see uue põlvkonna Matrix on? Õnneks tuli meie kinodesse kah ja õigel ajal, isegi Tartus oli 28 sept film kinos olemas. Ning nüüd, filmi näinuna meeldib Looperi kohta kõige rohkem kokkuvõttev ütlemine - "Brick meets 12 Monkeys". Sp , et see on selline filmibuffide värk, see "meets" teema. Üks äge ütlemine oli veel seal ajakirjas- "tagurpidi Terminaator". Aga ennem filmi nägemist ma ei saanud ühestki nendest iseloomustustest aru. Mis fkn uus maatrix ja tagurpidi Terminaator, mismõttes? Siis oli veel kokkuvõtteks TF arvustuses (5/5) selline lause -You’ll immediately want to see it again. Jällegi ei saand aru aga nüüd kirjutan kahe käega alla. Ehkki kui võrrelda näiteks eelmise nähtud mindfuck-blockbusteriga Inception siis Looperit vaadates ikka hablasid vaikselt kuid suht kindlalt teemat, eriti lõpus hakkasid otsad kokku jooksma, eriti tore oli taibata teatud momente muidugi mõistmise tingimuseks oli see, et mingeid ebaloogilisusi ja paradokse ei hakanud üldse otsimagi. See, et ajasrändamine tekitab küsimusi rohkem kui vastuseid, see on ammu teada. Niiet las jääda selle koha pealt vingumine ülitarkadele rüntidele. ( väikse kõrvalepõikena - ajasrännu kohta on kõigekõigeparem lugu mu arust ulmepiiblis Lilled Algernonile ilmunud R.A. Heinleini lühiromaan "Enese ees ja järel"). Kinost väljunud ja valgusfoori taga seistes meeldis mulle veel see 4jane seltskond, kellest üks ohkas valjusti - "tagasi reaalsuses" ja siis süttis roheline tuli ja sai üle tee minna koju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar