Hmm, kui nüüd peale filmi järgi mõelda siis mu meelest superkangelaslikke võimeid ei täheldanudki Goldface-i juures ju ühtegi. Tüüp oli tavaline kitlis laboriteadlane kes vabal ajal käis wrestlinguringis kaklemas. No ja naistemes oli ka, eks see oligi põhimotiiv, miks ta kurja Cobra-nimelise põhipaha vastu võitlema hakkas. Cobra stiiliks oli väljapressimine - filmi alguses lasi ta oma jõugumeestel ühe suurtöösturi tehase õhku ja hiljem röövis ka tütre ära, et lunaraha nouda - vat siis Goldface aktiviseeruski täiega juba, sest tütar oli ilus ja vajas päästmist. Film samamoodi läks käima just teisel poolel, muusikatausta tekkis rohkem, mis oli päris hea! Algustiitrites vaatasin küll spets heliloojat, kes oli tundmatu nimi mulle Franco Pisano a nüüd tuubist trailat otsides loen, et soundtrackil ka Piero Umiliani käsi mängus, no ei imesta, et muss äge tundus, ntx osades tagaajamisstseenides läks päris abstraktseks freejazz-easylistening stiilis kütteks. A nii üldiselt ütleks, et keskpärane kraam kõik kokku - eks on esimene tuhin möödas neist eurosuperite vaimustusest ning samas on ka juba nähtud üht-teist ja oskab võrrelda. Üks asi, mis eelnevalt loetud arvustustest silma jäi oli, et mainiti ära Golface'i sidekicki kommet pähkleid süüa - mõtlesin kl, et mismõttes aga jaa, see, kuidas Kotor pähkleid iga jumala vaba moment sõi on tõesti märkimisväärne! Pluss veel see, et kolmveerand sellest vähesest mis aafrika päritolu musklipunn sidekick Kotor rääkis, kõlas arusaamatu mumbo-jumbona. Omapärane kuju!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar