Egas ma niisama lambist ei kukkunud prantsuse filme vaatama - sai siin loetud raamatut "Pariisi salajane ajalugu" ja see rams andiski inspiratsiooni koduste filmiõhtute teema valikul mõneks ajaks. Raamatus kuulsast 60ndate tudengite revolutsioonist muidu väga palju juttu ei olnud a see oli huvitav, et lõppes see üritus neil seal tegelt üsna räpaselt - suva narkomaanid imbusid vallutatud ülikoolidesse sisse ja politsei peksis päris jõhkralt laiali kõik lõpuks. A see oli raamatus nii, film algas, siis oli nii kümne minutiga selge, et see on siuke kahtlaselt ilusa atmosfääriga, et siit küll mingit rämedat revolutsioonikäsitlust ei tule ja ega see mässuvärk jäigi kiirelt tahaplaanile ja esiplaanile kerkisid hoopis noorte omavahelised suhted. DVD lisades oli režhissööriga ka intervjuu ( ja making-of feature ) kus siis tüüp rääkis, et see film ongi pmtselt tema tolleaja nooruse üldise atmosfääri kujutamine, mhm, seda minagi vaadates aru sain. Imdb annab 6.4 punni momendil - jäin siin mõtlema, et selline skoor tähendab vist seda, et mõningaid ägedaid elemente leidub aga mitte kogu aeg ei ole huvitav. Mulle meeldis neist ägedatest momentidest üks psühhedeelilise rock-ansambli kontsert, sest see toimus auditooriumis, publik oli üleval ja ansambel mängis all, junõu. No ja üks lugu soundtrackilt jäi meelde oma õhulise soundiga Kevin Ayers "Decadence" - eks soundtrack oli valitud pädevalt, Syd Barret, Tangerine Dream jms autentne kraam kõlas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar