Prantsuse filmide lainel läheb praegu a mitte nende kuulsate prantsuse kino defineerivate kuuekümnendate "uue laine" omadega ei purjeta vaid niisama igast kraami mis on silma jäänud. "Furia puhul" tegin igaks juhuks topelkontrolli, sest režhissööri nimi polnud üldse mu arust prantslaslik - Alexandre Aja - nagu hispaania kandi mehi oleks, a ei - sündinud Pariisis ikka, niiet kõik akuraat. Muidu teadsin küll tüüpi, isegi ühte tema käe all valminud remake'i näinud "Hills have eyes" mis meeldis väga ja kunagi, kui ETV näitas tema lavastat uushorrorit "High Tension", sain sõbra Hardi käest sms-i, mis kirjeldas ekraanil toimuvat, kui "pankoogihõngulist nätsakat"...filmibiograafias on tüübil veel huvitavat - ntx käsikirja kaasautor 80ndate kultushorrori "Maniac"-i uusversioonile ja tulevikuprojektidest jaapani 80ndate animesarja "Space Adventure Cobra" ainetel on 2017 aastal tema käe alt täispikka filmi oodata...hmm. A "Furia" oli tüübil debüüt, 20ne aastaselt siis, eks see andis filmis ka tunda, midagi väga erilist geniaalset ma nüüd küll ei täheldanud aga üht teist leidus vaatamis/kuulamisväärset - post-apo maailm, filmimuusika sobivalt ärev-terav biit sihuke ning peategelane oli graffitikunstnik - Tartus just toimus streetgraffiti festival, ühte taiest Supilinnas juba olen jõudnud uudistada ( see bussiga sõitev rahvas ) - niiet sihukeseks pärastlõunafilmiks sobis küll.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar