Elevil olin päris kõvasti eelnevalt kuna film sai spetsilt ja hoolikalt välja valitud peale režhissöör Berntrand Blieri muljetavaldanud "Merci la vie" nägemist. Valikut oli mehe filmograafias päris mitu nimetust, Buffet Froid võitis, sest üks sloganitest kirjeldas filmi, kui kõige darkimat noiri mis prantsuse kinos tehtud. Vat se noiri häälestusega vaatama asumine maksis kätte, sest tegu oli hoopis pigem siukse groteskse/absurdse komöödiaga. Noh, et peategelase naine leitakse mõrvatuna, juhuslikult ülevalkorrusel elab politseiinspektor ja kui peategelane on seal inspektori juures arutamas asju, kõlab uksekell ja ukse taga mees, kes siis tutvustab end naise mõrvarina - kohese arreteerimise asemel antakse terekätt, palutakse lauda ja nii ta edenes. Kirjeldatud koht on ka treilas sees ning sihukesi absurdseid seiku järjest tuleb...dvd oli letterbox, see formaat kahei rõõmustanud sugugi, suht kannatus oli lõpuni vaadata. Hiljem järele mõeldes, tegelt ega režhissööri stiil oli ju sama sürr ning kaootiline nagu "Merci la vie"-s, lihtsalt see "noir" määratlus ei vastand tõele, niiet vast annan veel ühe shansi tulevikus Blierile ja siis vaatame edasi kas tüübi nimi jääb mulle märkmikku või tõmbame maha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar