Filmi sisututvustust lugedes ja treilerit vaadates tabas äratundmine, et kuule, just taolistena ma ju kujutangi nihilist.fm naisautoreid ette. Noh, et sellised kergelt mentaalselt ebastabiilsed ja tripivad sihitult mööda linna. Linnaks veel siin filmis Amsterdam ja see linn mulle meeldib väga ( v.a kesklinna osa, mis mõttetu turistivärk ). Ennem filmi tahtsin tegelt meeleolu veelgi teravamaks timmida ja mingi ägedama d'n'b plaadi läbi kuulata ( DJ Krust oli näpus kah juba ) aga miski jazziplaat oli mängijas sees ja ei hakanud siis vahetama - õieti tegin, sest filmis oligi üllatusena soundtrackiks sihuke jazzikas saund. Oligi aind musa kusjuures - ei mingit narratiivi ega dialoogi, wordless stuff. Tund ja kümme minutit sihukest tumedamat ja kunstipärasemat indiefilmi.. A vist teisi filme sellelt Hollandi autoritetandemilt näha ei tahagi, aitäh, sellest piisas täiesti, sai kunstidoosi kätte nagu ka nihilist.fm-i lugemisest on üledoos saavutatud ammu juba. A muidu enam-vähem, eht nihilistfemmari elu oli siin kujutatud jah, imo.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar