Polegi ammu nii külas käinud, et jääd mitmeks päevaks ja teise päeva pärastlõunal, no nii umbes kell kaksteist või nii läheb veel üheks filmivaatamiseks, mõnus.Iseenesest ootasin filmist, et näeks taustana n.ö tõelist ameerika elu, indiefilmid sellist taustatrippimist pakuvad sageli. Jah, kohe alguses oligi selged pildid, et lootused seekord täituvad, sest kaamera peategelannaga kaasas garaashimüükidel hulkumas käis, nagu peab, autentselt. Plaadil olnud lisadest selgus, et oligi väga guerilja filmimine need stseenid, eemalt salaja filmiti ( ja kui sobis, siis küsiti inimeste käest kohe nõusolek materjali kasutamiseks ). Lisadest sai teada veel, et peategelast kehastanud Dree Hemingway on jah tõesti tuntud kirjaniku tütretütar ning filmi teine peategelanna - 85 aastane vanadaam oli leitud juhuslikult - poest sisseoste tehes jäi ta silma ja küsiti, et ega ei ole huvitatud filmis mängimisest? Besedka Johnson oli vastanud, et jaa, ta ongi eluaeg unistanud filminäitlejanna karjäärist ja siis palun väga 85 aastaselt see täitus. "Ainult ameerikas" - naeris ta ise intervjuudes. Filmi sai vaadata/kuulata ka režhissööri kommentaariga ja see oli nüüd kahjuks seda tüüpi kommentaar, mis mulle kõige vähem meeldib, tehniliselt siis - et pole mitte otse laivis jutt vaid on kokku miksitud eri arvamused. Ehkki tublit tööd oli režhissöör Sean Baker teinud selle miksinguga seekord, peab tunnistama. A film jättis hea mulje ja tahaks kuti eelmisi näha, tal pidi olema just see "authentic feel" hästi esindatud oma lavastatud filmides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar