Värskelt algupärase koomiksisarja ülelugenuna sain väga võimsa kinoelamuse osaliseks. Põhimõtteliselt terve seansi ainult inisesin vaikselt läbi peanaha mõnust. Algmaterjali üsnagi täpselt jälgiv atmosfäär kehtis, polegi vist teist nii originaalitruud koomiksifilmi tehtud üleüldse, praktiliselt üksühele võrreldes koomiksipaneelidega olid enamus kaadreid, pluss 3D lisas ekstra ägedust - minuarust on teatud tingimustel 3D väga viis, üks sellistest teatud tingimustest on minu raamatus, et see 3D peab olema ehtne, mitte konverditud, eksole, nii oli. Veel meeldis, et haltuurat ei olnud tehtud need aastad vaid oli lisatud juurde kaks uut varem koomiksina üldse mitteilmunud lugu ja kuna Frank Miller ise pundis, siis olid need autentsed lood, ma arvan! Ühes neist uutest lugudest oli ka mu jaoks filmi üks mõjuvamaid osatäitmisi - Roarki kehastanud Powers Boothe - sp mõjus, et tuli kohe meelde tema kunagine TV-sarjas Deadwood mängitud karakter ( Cy Tolliver ). Seriaalinäitlejaid oli veelgi - niiet sai seda "ahha, vaata aga keda suurel ekraanil näha saab" tunnet tunda saalis istudes veel paar korda. Ega jaa, näitlejad olid hästi valitud, väiksematest kõrvalosadest Ray Liotta samamoodi oli oma tuntud vanakooli maniaki imidži peale pandud ja no ässad näitlejad olid ässad. Ei oska ühtegi halba sõna öelda filmi kohta, kolmas osa võiks ka tulla, materjali ju jagub veel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar