"W stilu Tarantino" ja "Polskie Fargo" olid postri peal huviäratavad sloganid. ( nagu ikka, kirjutage aind Tarantino nimi ja müüdud, minu puhul töötab, alati. Noja alguses tegelt nagu arvata, ei olnud seda tarantinolikkust kuskil, Fargost rääkimata, väga õhkõrnalt midagi häguselt nagu oli meeleolult ehk a noh las ta jääb). Algas film lubavalt mõnusa ajadaatumiga - 1978, üks poola säga hakkab kuskile suurde linna tööle minema ja siis vihmasaju käes satub ühte tallu ulualust küsima - tolle öö sündmusi on pool filmi mis edasi antud peategelase fläshbäkkidena siis kui paar aastat hiljem miilitsad juurdlust toimetavad, samas asukohas. Esimene pool filmist nagu oli veitsa raske vaatamine a siis kui võmmid jooma kukkusid, läks juba ägedaks. Tuleb välja, sotsialismiaegses Poolas kuugati päris kõvasti, ilmselt igalpool idablokis a harjund rohkem venemaa filmdes sihandest joomist nägema, kerget absurdikat sellist. Eriti meeldis, kui üks tähtis nina tuli oma Volgaga uurimise käiku inspekteerima, siis kruttis kah auto tagaistmel termose lahti, lükkas kaasaskantavasse makki mingi hardcore oipunki kasseti, tähendades autosolevale kohalikule miilitsaülemusele väga rahulolevalt, et tegu ägeda "konfiskeeritud lääne musaga". Noja need fläsbäkid - hillbillyde teema istub mulle vheaste, niiet see Poola 1978 aasta talupidamises köögijauramine kõva samakarüüpamise saatel oli ju täitsa nitsevoo. Ega jah, kui muidu on üldiselt nii, et kui tegu poolast pärit kaubaga, siis head see ei tähenda - filmide puhul on kl vastupidi, neid nad oskavad teha, läbi aegade on sealtkandi kino tase olnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar