Ammu oli plaan üks muhe õhtu veeta vene stiilis - viina ja kalamarja ja diskomuusikaga. 8 märts sobis plaani elluviimiseks ideaalselt. Sissejuhatavaks osaks muidugi film. Natsa oli mõtlemist , et milline sobiks, ma tean üks vene uusversioon Carmenist on ja siis veel mingeid uusi selliseid armastuse omi a nood siuksed kontroversionaalsemad... a siis meenus, et mul jäi ju eelmine aasta Aleksei Balabanovi retrospektiiv pooleli, siis kui ta saba pani... Arvamused netist olid igatahes kiitvad, vägagi - "Замечательный фильм! Сильная музыка, Лучшая работа Балабанова! Фильм бомба! " Sisust teadsin, et tegevus toimub Peterburis, noored on fookuses, nende elu ja toimetamised. Nüüd tean rohkem aga pmtselt nii oligi, mõnus vaatamine. Nagu Balabanovi filmides ikka - muusika on väga hästi valitud, näitlejad suurepärased, mõnus mõnus meeleolu film. Ehe vene elu - ühiskorteris madrusesärgis kitarrimängud ja võtungid, kui kellelgi on mure, siis juuakse sõpradega seda muret unustusse ning on suur ja veidi omapärane, vene hingega armastus. Tore kvaliteetõhtu sai jälle veedetud ja nii vahemärkusena tuleb tunnustada, et tõepoolest, legendid vastavad tõele - kvaliteet "Russkii Standart" viin oli laual ja järgmine päev pohmakat polnud! Ainult see oli halb, et järgmine päev lugesin, FB.st hüsteerilisi üleskutseid vene toodetele boikoti korraldamises. Tundsin natsa isamaareeturina ennast korraks, kui meenus, et peale selle Standarti ostu küsisin poes veel asjatundlikult "Mis teil vene õlledest on?" a noh, pohhui.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar