esmaspäev, juuli 08, 2013

American Graffiti 1973 [ DVD ]

Mingi hetk peale filmi käimahakkamist tabas mind välk taevast kui kirjanduslikult väljenduda. Et nagu MISASJA! - üks mu läbi aegade lemmikfilme, ehk siis  Richard Linklateri "Dazed and confused" ei olegi oma kontseptsioonilt originaalne, mkmm, pole maailmas midagi uut a no mis seal ikka. Filmi hakkasin vaatama muidu suht ööhakul ja õieti tegin, sest tegevus toimuski ühel öösel, tegelasteks äsja keskkooli lõpetanud noored. Vahepeal oli ekraanil toimuv päris pimedas ka, niiet päevasel ajal vbla polekski niiväga aru saanud mis toimub. Toimus kõik kuuekümnendatel - nagu režhissöör George Lucas ütles, et hipipõlvkond oli peal ja siis ta tahtis oma noorusaega n.ö. dokumenteerida - kõike seda autodega kruiisimist ja tüdrukute sebimist ja muusikat ning raadio DJ kultust. Minu arust hästi dokumenteeritud, oli äge küll, eriti muusikaosa. Pidigi olema üks esimesi mainstream filme, mis kasutas tolleaja edetabelihitte, konkreetselt naturaalset ansamblimuusikat, mitte orkestratsiooniseadeid. Easy Rider 1969 aastal oli ennem selle lahendusega tehtud muusikaosas, tänapäeval on see norm a tollal peeti American Graffitit avangardfilmiks. Nojah, see oli teine film üldse Lucasel, esimene oli ka suht avangardne ulmekas THX1138. No ega ja oligi, et käsikirja teise täispika jaoks Lucas kirjutas valmis aga  stuudiod väga ei võtnud vedu. Kõik lükkasid tagasi selle projekti. Olevat öeldud, et "Mees meil on NIME vaja postrile" "Mismõttes nime - mul on tegelased 17 aastased, kus ma teile selle tähe leian?" imestas Lucas aga siis tuli Francis Coppolaga jutuks uus projekt ja Lucas pakkus, et ole hea hakka produtsendiks. No ja siis oli juba lihtsam - siin on teile NIMI. ( Coppolal oli eelmine aasta Godfather" just välja tulnud ). Muusika suhtes Lucas veel rääkis DVD lisades olevas pooleteisetunnises dokfilmis, et kõik lood sai ekstra valitud ja isegi veel nii ekstra, et ka stseenid said pmtselt tehtud nii, et sobiks parasjagu  taustal kõlava rocknroll hittlooga - soundtrack oli tõesti suurepärane. Film ise kvalifitseerub kahtlemata klassika alla, mis tähendab, et oli ka nüüd huvitav ja mitte igav vaatamine.

 

Kommentaare ei ole: