Ajakirja Sight & Sound arvustuses kirjutati, et tegu üsna deebi filmiga tegelikult, et see romantic comedy on veidi vale label . Huvi tekitas ka see, et muidu on John C Reilly igast kõrvalosasi teinud ( niipalju kui ma olen näinud filme talt, lemmik "Boogie Nights") aga siin peaosa tal. Kusjuures eriti hämmastav oli, et koheselt suutsin ennast samastada tema mängitud tegelasega, ei meenugi, et sellist asja oleks juhtunud. Aga näed - esimese kümne minutiga olin ära tehtud ja no edasi oli pagana huvitav - isiklikult mul küll sellist teemat pole olnud mis seal filmis toimus aga igav ei olnud. Lugesin nüüd juurde ka filmi kohta - et olevat režhissöörid ( vennad Jay ja Mark Duplass, nende "The Puffy Chair" ja "Baghead" läksid watchlisti kah nüüd ) näitlejatele päris palju improvisatsiooni lubanud - oleks teadnud, oleks veidi teise pilguga vaadanud stseene aga teist korda üle vaatama vist ei hakka. Lemmikstseen oli, kui Cyrus oma muusikat esitas - no mida kodustuudiot ja ega lugu oli kah - tabeli esikoht, ma ütleks. See ka muidugi, kui Reilly pidu käima tõmbas oli tuttav moment enda elust, ega jah, kui liialdada napsiga siis nii on. Dvd lisades oli kaks deleted stseeni ka - ses mõttes tähelepanuväärne, et režhissöörid ise ennem juhatasid need sisse ja olid täitsa asjalikud - enamasti on need deleted asjad suht kohatäide, ma ei saagi aru, miks neid topitakse plaadile aga seekord täitsa ok.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar