Elevator to the Gallows [DVD]

Lisaks Ameerika klassikaliste noiride ja tänapäevaste neo-noiridele on veel üks tähelepanuväärne žanr mis tugevalt noirilik vahest aga siiski ei kutsuta noiriks vaid "french new wave" on see nimetus. Film noir - mõiste tuligi peale II maailmasõda, kui prantslased, peale saksa okupatsiooni said Hollywoodi crimefilmidele ligi ja siis sealsed kriitikud ülihea ühisnimetaja leiutasid. No ja siis see kinopõlvkond seal Prantsusmaal hakkas 50ndatest alates oma filme tegema ja kukkus omapäraselt välja, mitte päris noir nagu seda Usa-s tehti vaid selline mängulikum ja elegantsem või no ma pole ka filmiteadlane. Et parem ei hakka aretama siin rohkem  teooriat. Pealegi ei ole eriti kokku puutunud varem ka - no kunagi ammu oli kinos Ekraan Godardi nädal, iga päev kaks filmi, seal olin küll nagu miska kohal  ja siis ilmselt olen  Ülikooli kinoklubis, mis  tegutses vanasti Zoloogiamuuseumi hoones ühes auditooriumis  üht-teist näinud ( muide , 29 aprill läheb remmi muuseum, ise kavatsen kindlasti veel külastada, suur orangutang ja pulstunud piison ja muudki topised veel üle vaadata viimast korda, nüüh). No ja siis suur sõps Ops - tema on  tutvustanud žanri klassikutega, aitäh! Näiteks Le Doulous. Aga see ongi hea, sest tundub, et siin on vaatamist küll, selle žanri piires. Tegelt ma ütleks, et aasta filmielamus tuli jälle ära  ( Dvd-l ). Filmielamuse all pean ma silmas seda, et oli põnev, oli cool, oli soundtrack mida kuulata  ( issand kui ilusti kirjutab jazzikriitik Paul Johnson selle Miles Davise poolt tehtud heliriba kohta - "the loneliest trumpet sound you will ever hear, and the model for sad-core music ever since. Hear it and weep" ) ja üldiselt oli peaaegu terve film see magic majas, mida mina ei oska sõnadesse panna. Igatahes, kui järgmine päev tööle läksin siis hommikul kohe kahtlustavalt küsiti, et miks nii rõõmus ja heatujuline, nagu oleks saanud eelmine õhtu, või mis? No ja Elevatori  trailer  on siiamaani siin blogis kõige ägedam trailer imo. Just täpselt õigel ajal, sest eelmine post jäi mainimata, et kogu ägeduse juures, mida L.A. Confidential omas -  nende trailer imes vilinal. Nüüd on looduses jälle tasakaal, trailerilooduses siis.