Q [DVD]

Suhteliselt võõras žanr on see uuem explicit sex mulle. Teate küll neid - igal filmifestivalil on vähemalt üks taoline film, mille üle käib hull kriitikute kellalöömine ja tähtis arutelu, kusmaalt see erootika ja pornograafia piir läheb ja ega mulle tundub, tänu neile 2000ndete festivalifilmidele moodustati meilgi pornokomisjon, kus siis žürii otsustab kas sobib või ei sobi. Üks esimesi, mis siin aastal 2002 laineid lõi, oli ka prantsuse toode, Baise Moi - ja siis Eesti ajakirjanduses terved leheküljed arutleti. ( Kurat, selle filmi pärast vist see kuulus komisjon moodustatigi ) Tõlgiti meie levi jaoks ka hästi " Kepi mind" - samas žanriks crime/thriller ja mulle täisa meeldis - ei , mitte "nende" steenide pärast aga lõpus oli ägedalt raju tulistamine seal. A siis järgmisena üritasin Chaterine Breillanti ühte filmi vaadata, 2004 Anatomy of hell - a too oli juba liiga kunst imo ja lõingi käega. A nüüd on taas huvi tärganud miskipärast ( eks näljane räägib ikka leivast ) ja filminjuuh ütles mulle, et see Q võib täitsa ok olla. Ja oligi. Alguses kohe oli suht explicit naiste dushiruumi elu kujutamine ja teemad mis seal räägiti pääääris rajud ( ei tea kas tõesti nii nad seal arutlevad ) ja selle filmi koha pealt ma isiklikult "nende" stseenide osas vaatasin ikka väga imestunult, et jah - siinkohal komisjonil pole midagi arutada - oli oli pornograafia jaa vabalt. Aga samas kõik sobis, film kui tervik oli selline, et ei olnud kunst vaid ok omas žanris. Ja meeldis ka see, et tegelasteks ei olnud keskealised vaid 20ndates tänapäeva noored, et nagu väga huvitav oli kuidas siis asjad tänapäeval käivad. Hahaa - ja imdb-s üks oma kommentaaris mainis ära, et sõitis vanaemale külla Prantsusmaale ja seal linnas oli filmifest ja võttis piletid Q-le ja vanaema ka kaasa. Muigasin veidi a no samas tänapäeva vanemad olid noored 70ndatel ja eks vbla tegid hullematki omal ajal. Aga jah - kuipalju filmiarvustusi ikka trehvab, kus peetakse vajalikuks ära mainida fakt, et vanaemaga käisin vaatamas :p

DVD lisadeks oli intervjuu 2 näitlejannaga - mis ka koheselt peale filmi tahtis vaatamist, et mismoodi siis nemad kommenteerivad , aga tegelt mis vastust seal ikka muud olla sai, et "nende" stseenide ajal nad ise kehastusid täielikult ümber filmikarakteriteks ja pooletunnine intekas rezhisööriga, kus kohe esimene küsimus oli - et kas see film on uus Pasolini "Teoreem" - seda poleks vaja olnud, sest hakkas jälle jahumine 15 minsta selle kunstiasja ümber - teine lõpupool oli huvitavam, kui monserjöör rezhisjeur Laurent Bouhnik selgitas miks ta siiski tegi sellise filmi.