MINA OLIN SIIN 2008

Võib väita et teema algas hommikul - kohvi rüübates ja Postimeest sirvides nägin, et oli MOS arvustus sees üleleheküljeline ja äge screenshot ka filmist , kaks suht debiilse näoga jopet istusid kuskil õlleklaasi taga - hea, hea - tegin mõttes noodi. Arvustust ei lugenud igaks juhuks. No ja kui veits hiljem postkontorisse läksin , snusero järgi, hel Ketsile, oli vaja ühte filmi täpsustada, et kas olen näinud või ei ( blogi ma ju ei pea korralikult ja mälu pole see) .Tuli välja, et olen ja samas Kets tegi ettepaneku kinno minna , Veidega neil on plaan, ei noh, kinno kaks korda kutsuda mind pole vaja, võtsin kohe juhtimise üle ja lubasin pilongid ära võtta ise. Kodus varandust külmkappi ladudes tuli meelde, et Tartus on ju kaks kino nüüd, a kerge kahtluse lõi sisse, sest kui sattusin raadiost omaniku Rebase intervjuujuppi kuulma nädal tagasi või nii, siis see vend rääkis küll kõigest muust a mitte filmidest, noh, toolidest rääkis ja saali suurusest ja et saab kaasa osta mida ja boonuskaartidest ja kuidas broneerida saab aga filmidest mitte sõnagi. Nojah, ärimees, tal pohui, peaasi et rahvas tuleks a noh, ise tsekkisin kava üle ja ei leidnud emmigi. Millest oli kahju a nüüd kohe sain Postimehest üle vaadata ja oligi ikka jah Taskus ka seansid. Edasi panin bussipeatusse, sest jube külmaks on läinud ja olgugi Tasku mingi natsa jalutada tahtsin viilida seekord, a viilimine ei õnnestunud, sest bussi oodates hel tel ja Kolp andis teada, et on mu maja otsa juures, et mis plaanid on? Plaani selgitasin ja siis saigi autoga juba edasi, autos rääkisin natuke filmi tausta ka, et noore tar kuti kirjutatud ägeda raamatu põhjal ja Kolp ütles, et jah ta oli eile ETV-st mingit saadet näinud, kus seda kirjanikku näitas ja "jube tuttav nägu, kas mitte endise Manhattani pulbripundis see vend ei olnud?" ja "vaata kui hea, et kutt sellisest seltskonnast välja sai ja kirjanikuks hakkas" , ma natsa naersin ja tähendasin, et "vaata kui hea , et sa meremees oled a ei räägi vanglalugusi". "Ega jah" arvas Kolp ja Trinsa ( roolis oli) ütles "Ega siis ta poleks mu mees kah!". Vat nii vestlesime ja olimegi varsti kohal ning sebisime piletid. Piletimüüja arvas, et parimad kohad on suures saalis 10-11 rida keskel, usaldasin teda. Nii jäi umbes poolteist tundi aega, Kolp Ketsi uut korterit vaatama tulla ei tahtnud, sest "ma tunnen ennast" ja läks mingeid omi asju ajama, käskis teisi tervitada a seda ma ei teinud, selgitasin kohe ära, et palju kinom on kui Kets ja Veide ei tea, et Kolp ka tuleb. A vaata kui hea on nii, et lähed kinno ja keegi tuttav on veel ees, niuke väike üllatusmoment ja loob hubasema õhkonna. ( plaan isegi õnnestus) Väike vihm sabistas veel kaela korra teel Ketsi poole, helistasin ette, et pangu piparmünditee meega valmis ja võtsin ühe Opera Pizza ka kaasa, sest kõht võiks täis olla kui kinos oled, mitte koriseda ja Ketsil pidi sellest pizzast sõltuvus olema. Christer tuli ka mingi aeg mingi omapärase kaupsist saadud päevapraega, omapäraselt pakitud ja soe. No ja siis rääkisime niisama maast ja ilmast , köögis passisime tal, vaatasin aknalaual oli kutil Jim Arrow & Anachrones uus ( vanade lugudega) CD ja sain selle ilusa vabandusega peale panna "Eesti filmi lämme vaatama siis olgu ka Eesti muss soenduseks" ja soendas hästi, isegi päikest hakkas paistma. Film alguses oli natukene aega kahtlane , kuni sinnamaani, kui Rass ( peategelane) jala gaasipedaalile vajutas, siis läks käima! Ja noh, mina ei nurise, igast ägedaid kaadreid oli ning kasvõi näiteks see, et Metro Luminali psühhedeelne rock autode kihutamise taustaks valitud oli - ülikõva! ( arvab kutt, kelle lemmikuks on Itaalia politseifilmid ja sealsed tagaajamised on täpselt sihukeste muusikapalade saatel ) Film ise saab hindeks väga hea, eriti meeldis mulle see, et ma vaatasin, et seda tüdrukut, kes Reelika osas on ma tunnen, pärast selgus et ei tunne, niisama sarnane.