BLAZING FLOWERS 1978

Ükspäev helistasin Kolbale, Kolp on mul sõps või nii, meremees, ühendab meid armastus playstationi vastu ja ta on mul siin blogis siuke mütoloogiline tegelane, isegi need kes teda ei tunne küsivad vahest, kuidas tal läheb või nii. Noh, Kolp oligi Tallinna sadamas laeva peal vahis ja arutasime asju ning siis ta mainis, et oli vaadanud, et ma jälle panen filme üles aga, et "ilmselt mulle on need igavad vaadata a samas mitte, et ta kade oleks a kui ma oma teema sealt kätte saan siis jah". Nojah, ma ise olen ka seda meelt, et ilmselt on jah igav teistel ( v.a. Muver, ta on ainus kes ka jagab polizotto teemat ja meeldib) sestap pole ma kunagi välja käinud ka kunagi ühtegi itaalia seitsmekümnendate politseikat, kui on suurem filmivaatamine, no ilmselgelt on jah igav teistel, a omal on lemmikzhanr :). Algas see kõik ühest cd plaadist - Roaring themes from italian policemovies 1970-80 : Beretta 70. Noja välismaa filmifoorumites on ka mõttekaaslasi õnneks, kellele eurocrime meeldib. Blazing flowersi poster lubas ägedat filmi mõnes mõttes, ikkagi paljad tsikid, muidu on aind vuntsidega komissarid ja vanad fiatid ja mõni tulevahetus või lööming. A võta näpust algus oligi igav mis igav nii about 30 minti, siis tuli kohustuslik ööklubi-restorani stseen discoplatsi ja musaga ja mafiossid lõõgastusid. Standardolukord sellistes filmides a kuidagi oli koheselt eriti mõnus olla endal, nirvaana selline ja nii lõpuni. Ei tea mis võlub a midagi neis polizottides on funkyt ja groovi. Muidu filmi sisu oli, et maffia pressis ühelt kunstlillede valmistajalt välja heroiini smugeldamist, heroiin oli peidetud lilleõite sisse a vuntsidega komissar kakles ja rallis kurikaeltega võidu vahvasti. Tegelt oliväga keskpärane film, isegi alla, a vaadata oli äraütlemata mõnus.

Behind the curtain